Näitused

MUUSEUMI PÜSINÄITUS

„Küla keset linna. Lugusid Kalamajast“  

kõneleb piirkonna elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu:  Kalamaja mees, Kalamaja naine, Kalamaja laps, Kalamaja esivanem, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom. Need tegelased on koondkujud eri aegadest ja ajastutest , jutustades lugusid keskajast tänaseni. Läbi muuseumi kulgedes avanevad ühes kohalike inimestega ka siinsete majade lood: külastajat ootavad  kelder, trepikoda, garaaž, elutuba, kuid näitust leiab ka tualetis. Noored külastajad saavad aga muuseumi perealal mängida Tallinna maja tüüpi nukuelamus.

Muuseumist leiab ka galerii, kus nii kohalikel kui  teistel soovijatel on võimalik oma ideid näituseks vormida või põnevaid kollektsioone huvilistele tutvustada.

Muuseum on küll sisult suur, ent ruumalalt pisike. Seetõttu näeb meie näitusi sageli ka siinsetel tänavatel.

Täname kõiki Kalamaja inimesi, kes aitasid kaasa muuseumi loomisele!

Näituse kuraatorid Kristi Paatsi, Tuuli Silber, Laura Jamsja

Ruumiline kujundus Ruumilabor OÜ

Näituse graafiline disain Refleks OÜ

Ekspositsiooni lahendused HN Steel OÜ, Argo Männik, Krista Norden, Riksen OÜ

AJUTISED NÄITUSED

NÄITUS <b>„Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“</b>

NÄITUS „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“

Kalamaja muuseumi ajutiste näituste saalis on avatud näitus „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“.

Tallinn on merelinn! Mida? Tallinn on merelinn? Kas tõesti? Naljakas, et veel 30 aastat pärast iseseisvumist kahtleme selles faktis, sest meri ja mereäär pole endiselt linlastele sama avatud, kui näiteks meie lähinaabrite soomlaste ja rootslaste pealinnades.

Näitus „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“ on tagasivaade Kalaranna ...

NÄITUS KOHVIKUS BOHEEM:<br><b>Kalamaja elanike puhkusetraditsioonid<br>1920.–1960. aastatel</B>

NÄITUS KOHVIKUS BOHEEM:
Kalamaja elanike puhkusetraditsioonid
1920.–1960. aastatel

Kalamajas Boheemi kohvikus (Kopli 18) on üleval Kalamaja muuseumi näitus “Piritale ja kaugemalegi. Kalamaja inimeste puhkehetked 1920.–1960. aastatel” Kalamaja elanike puhkusetraditsioonidest.

Näituse keskmes olid kohalike inimeste fotod, mis jõudsid Kalamaja muuseumi selle loomisprotsessi käigus. Fotodel sai tutvuda Kalamaja inimeste suvepuhkuse veetmise jäädvustustega aastatel 1920–1960. Lisaks puhkehetkedele Kalamajas saab näha ka kohti, kuhu inimesed väljasõite teha armastasid, ...

Kalamaja muuseumi VÄLINÄITUS<br><b>„Uka-Uka, mina prii. Õuemängud Kalamajas“</b>

Kalamaja muuseumi VÄLINÄITUS
„Uka-Uka, mina prii. Õuemängud Kalamajas“

Kalamaja muuseumi järjekordsel näitusel Kalamaja tänavatel on tähelepanu all kohalikud mängud ja mängimise lood aastatel 1930–1970.

Mäng on väikese inimese töö ja seda on ka kõikide eeslinnade lapsed alati usinasti teinud. Kui emad-isad teenisid oma igapäevast leiba vabrikutes, kontorites, turul ja mujal, siis nende võsukesed põgenesid igal võimalusel kitsastest korteritest hoovidesse ja tänavatele, et koos teiste ...

<b>Välinäitus:</b><br>"Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest" Kalamaja tänavatel

Välinäitus:
“Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest” Kalamaja tänavatel

Väljapanek toob perealbumitest pildid Kalamaja tänavatele ja on justkui ajarännak aastatetagusesse aguliellu.

Tegemist on  väärtusliku pildimaterjaliga, mida muuseumi üleskutsele reageerinud endised ja praegused kohalikud on meiega jaganud. Fotoalbumid on olnud inimeste kalleim vara, mida elu keerulistel rännakutel ikka kaasas on kantud. Fotosid täiendavad intervjuudel põhinevad tekstilõigud, andes aimu, kuidas ühes Tallinna suurimas eeslinnas elati 50, 60, ...

VEEBINÄITUS

Veebinäitus „KALAMAJA KÕRVAD“ eestikeelses Wikipedias

„Kalamaja kõrvad“ oli 2020. sügisel vaid 12 tundi avatud näitus tühjas Kalamaja muuseumis enne selle kauaoodatud remonti minekut. Nüüdsest on tänu digikultuuriaastale kogu materjal kättesaadav ka eestikeelses Vikipeedias.
Virtuaalnäitusel saab tutvuda kunstnik Flo Kasearu kaasabil näituse tarbeks valminud kipskõrvade galeriiga ning kuulata Kalamaja inimeste mälestuslõike ja piirkonnale iseloomulikke helisid linnaruumist. Sügisese aktsiooni käigus said külastajad ka ise muuseumiseintele joonistada ja kirjutada, mida huvitavat nemad läbi seinte kuulnud on. Needki mälestused on jäädvustatud fotogaleriina.
Näitusele pääsed SIIT

Veebinäitus “KUHU ÜHTEGI PÄIKESEKIIRT EI PAISTA” eestikeelses Wikipedias

2019. aasta sügisel Fotokuu raames valminud väljapaneku keskmes on fotoreporteri Hans Soosaare 1920. aastatel jäädvustatud pildiseeria Kalamaja hoonetes asunud kehvadest korterioludest. Hans Soosaar oli üks esimesi professionaalseid fotoajakirjanikke Eestis. Oma fotosilmaga nägi ta nii kirevaid Estonia teatri balle, Klooga koonduslaagris hukatuid kui ka asumielu esimeses Eesti Vabariigis.
Kalamaja tänavatel eksponeeriti 10 Soosaare fotot, mida täiendavad piltniku eluolukirjeldused fotode tagaküljelt. Fotostendid paigaldati samade majade ette, mille elanikke Soosaar üle 90 aasta tagasi jäädvustas aadressidel: Kotzebue 16, Tööstuse 4 ja 26, Vabriku 6, Kesk-Kalamaja 11, Võrgu 25, Küti 15, Väike-Patarei 2 ja 11, Suur-Patarei 10.
Välinäituse raames sai osaleda ka eestikeelsetel linnaretkedel.
Näitus kuulus Tallinna Fotokuu ’19 satelliitprogrammi.

Kuraator: Laura Jamsja
Konsultandid: Kristi Paatsi, Aap Tepper, Tuuli Silber
Kunstnik: Lilian Juhkam
Fotode allikad: Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Fotomuuseum
Teostus: Andres Lall, SYS Print OÜ
Täname: Kalamaja korteriühistute esindajad, Tallinna Linnavalitsus, Sille Kima, Joel Leis, Indrek Hinrikus, Sirje Pallo, Kadri Toomsalu, Tanel Verk, Anneli Jalava, Jaak Juske, Tuuli Järmut

Näitusele pääsed SIIT

Kalamaja muuseumi jõulukalender Kotzebue 16 aiamüüril
27.11.2022-6.01.2023

Kalamaja muuseumi jõulukalender kutsub möödujaid avama luuke ja saama pisut aimu, mismoodi oodati ja tähistati aastalõpupühasid Põhja-Tallinna kandis 60-100 aastat tagasi.
Mälestuskillud, meisterdusnipid ja retseptid pärinevad siinse kogukonnamuuseumi loomise käigus läbiviidud intervjuudest, fotod praeguste ja endiste siinsete elanike isiklikest fotoalbumitest. Samuti tutvustame ja vahendame siinsete toredate naabrite-kohalike ettevõtjate tegemisi.
Esmakordselt rõõmustas muuseumi jõulukalender möödujaid 2020. aasta detsembris, nüüd, osaliselt uuendatud sisuga ootame uudistajaid 2022. aasta esimesest advendist kuni 2023. aasta kolmekuningapäevani. Loodame, et kalendri luugitagused üllatused aitavad möödujatel korraks teha väikseid pause oma argielu kiiresse kulgu ja toovad ellu pisut jõulude ootamise ja pühitsemise rõõmu.

Kalendri koostas Tuuli Silber
Kujundas Anneliis Aunapuu