Muuseumist

KOTZEBUE 16 MAJA ON REMONDIKS SULETUD.
TAASAVAME MAJA 2020. AASTAL KALAMAJA MUUSEUMINA.

Kontor on ajutiselt üle viidud Vene muuseumisse Pikk tn 29a.

2020. aastal avab Tallinna Linnamuuseum oma filiaalihoones Kotzebue 16 Kalamaja kogukonnamuuseumi, et pakkuda kohalikele elanikele ja külalistele toredat kohta, kus näitustel ja publikuprogrammides tutvuda kohaliku ajaloo, tänapäeva ja tulevikuga.
Siia tuleb kogukonnale kodune paik, kus saada kokku, pidada aru, korraldada eripalgelisi töötubasid, kontserte, luuleõhtuid, perepäevi, etendusi ja näidata avalikkusele kohalike inimeste põnevaid kollektsioone ning pidada sünnipäevi.
Tule löö muuseumi tegemisel kaasa!
Võta ühendust tuuli.silber@linnamuuseum.ee või kristi.paatsi@linnamuuseum.ee

MAJA AJALUGU

Kalamaja muuseum asub Tallinna vanimas eeslinnas Kalamajas, arhitekt H. Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus eramus (valmis 1934). Loe lisaks

MUUSEUMI MISSIOON

Kalamaja muuseum on kogukonnamuuseum, mis loodud koos kogukonnaga ja suunatud kogukonnale.
Kalamaja muuseum on kokkusaamispaik, mis kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama,
innustades Kalamaja elanikke ja külalisi avastama piirkonna kirevat minevikku,
vahvat olevikku ja põnevat tulevikku.

MUUSEUMI VISIOON

Kalamaja muuseum on elav muuseum, mis kõneleb ja kõnetab.
See on toetav koht kogukonna aktiivsetele liikmetele oma vahvate ideede teostamisel.

KOGUKONNAMUUSEUMI LOOMISE LUGU

Autorid: Kalamaja muuseumi naiskond: Laura Jamsja, Kristi Paatsi, Tuuli Silber

Eelmisel laupäeval helistas Laurale Soo tänava Eve, kes on oma tütre Maiga andnud suure panuse Kalamaja muuseumi loomisesse. Nad on lubanud mitmeid kordi kiigata nii oma argiellu kui ka ühe väärika Lenderi maja pööningule, kuuri ja keldrisse. Ka ainult nende annetatud esemete põhjal võiks koostada peadpööritava püsinäituse. Oma telefonikõnes palus Eve aga sisse lülitada raadio Elmari soovisaate. Nad olid nimelt tellinud Laurale nimepäeva puhul tervituslauluna Vaiko Epliku “Soorebased”.

Seesuguse südamlikkusega rabasid jalust ka Kopli tänava Piret ja Mati, kes tänutäheks põneva linnaretke eest kutsusid muuseumi naiskonna omale külla. Nende juures sai kuulatud nii mõnigi kaasakiskuv lugu Kalamajast ja maitstud sai nii mõnigi klaas kihisevat vahuveini.
Ootamatu telefonikõne või küllakutse pakub sageli palju innustust ja julgustust, sest kohalikud on võtnud hetke või ka mitu, et väärtustada meie tööd muuseumi loomisel. Seda ühist tööd märgati ka Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel, kui kogukonna sõbra tiitliga tunnustati Tallinna Linnamuuseumit kogukonda kaasava Kalamaja muuseumi ettevalmistamise protsessi eest. Muuseumiroti aitas kinni püüda Kungla tänava Piret, kelle kaasahaaravad argilood oma kodumajast tõid Valga kultuurikeskusesse killukese Kalamajast.


Kungla tänava Piret jutustas lugusid Kalamajast ka Eesti muuseumide aastakonverentsil Valgas.

Töö käib

Selline näeb lühidalt välja ülevaade muuseumi aruandlusest, ehkki muuseum kui hoone pole külastajatele veel sugugi avatud:

  • Kogutud esemeid: 155
  • Korraldatud intervjuusid: 30
  • Külastatud keldreid ja pööninguid: 15
  • Kogutud Kalamaja roti skelette: 2
  • Avatud näitusi: 3
  • Kogutud prilllaudu: juba 9
  • Laste kaastööd: üle 200 (157 pilti, 47 kirjatükki, skulptuure, mänge)
  • Kummitustuuril osalenuid: u 130 inimest
  • Küsitlustele vastanuid: üle 200 inimese
  • Logohääletusel osalenuid: 555 inimest

Ehkki muuseumimaja Kotzebue tänaval ootab praegu kuldsete kätega ehitajat, on töö muuseumi loomise nimel käinud kogukonnaga esimestest mõttevälgatustest alates. 2018. aasta esimeses pooles valmisid küsitluslehed ning veebiküsitlus. Need aitasid välja selgitada, mida arvavad kohalikud uue muuseumi loomise mõttest, kas selle teema vastu tuntakse huvi ja millist muuseumi nad ise sooviksid piirkonnas näha. Vastustest ilmnes, et soovitakse mõnusat ja hubast kokkusaamiskohta, kus tutvuda Kalamaja mineviku ja olevikuga ning kindlasti peaks see olema laste- ja peresõbralik paik, kuhu tulla ühiselt aega veetma. Toimusid ka mõttetalgud, kaasamaks kogukonda muuseumi ideekavandi loomisel. Veendusime, et Kalamaja läheb korda erineva taustaga inimestele – mõttetalgutel osales nii noori kui pensionäre, nii äsja Kalamajja kolinuid kui ka 1930.–1940. aastatel seal elanuid, kes on praeguseks mujale elama asunud.


Muuseumi mõttetalgud on täies hoos. Nooremad inimesed on rõhutanud muuseumi kui kokkusaamiskoha tähtsust ja peredele sobivust. Eakamatele kalamajalastele on muuseumi protsessis osalemine andnud võimaluse eneseväljenduseks ja eneseteostuseks.

Paralleelselt mõttetalgutega algas 2019. aasta alguses töö kogukonnaliikmete intervjueerimisega. Oma lugusid on jaganud mitu põlvkonda Kalamajas elanud inimesi, nii endised kalamajalased kui ka uued kogukonnaliikmeid. Samuti oleme kogunud pildimaterjali inimeste isiklikest fotoalbumitest, mis on viinud ajarännakuile eelmisest sajandist tänapäeva. Kuulutasime muuseumi loomisega seoses välja ka kogumiskampaania, et muuseumis oleks esil kõik see, mis on kogukonnaliikmete endi annetatud ja neile olulised. Nii ongi meie kogusse jõudnud kohalikus kasutuses olnud eripalgelisi esemeid, nagu näiteks 1930. aastate puidust pirukavorm, tänase Kalamaja naise toruklambrist tehtud käevõru, Kalamajas populaarse kass Augusti foto jms.


Otsisime ka prill-laudu, et illustreerida kunagisi kasinaid sanitaartingimusi, kui sageli tuli mitmel perel kasutada ühistualetti hoone koridoris.

Muuseumi üheks oluliseks sihtgrupiks on lapsed ja pered. Et ka neile leiduks midagi tuttavat, kutsusime Põhja-Tallinna lapsi meile joonistama ja kirjutama, millised on nende pilgu läbi siinsed lemmikkohad, inimesed, lemmikloomad; millised võiksid olla Kalamaja muuseumi maskott ja meened. Kõikidele osalenud gruppidele korraldasime tänutäheks mängulised ja harivad lastetuurid mööda Kalamaja tänavaid, et tutvustada siinset põnevat minevikku. Muuseumile saadetud tööd seadsime kõik näitusele Kalamaja raamatukokku. Laiemale publikule silmarõõmuks kujundas kunstnik Kärt Hennoste laste töödest Balti jaama tunnelisse suured värvikad kollaažid. Tänu Fotokuule ja kohalikele korteriühistutele sai aga sügispimedusse mattunud Kalamaja tänavatel tutvuda fotoreporter Hans Soosaare loominguga. 1920. aastate argielu Kalamaja keldrikorterites puudutas paljusid. Need must-valged fotod ja tabureti peal seistes möödunud linnaretked ühendasid kalamajakaid omavahel ja meid nendega.

Kilo kala ja muud seiklused

Muuseumi visuaalse identiteedi soovisime luua koos kogukonna ja teemast huvitatutega. Eriti soovisime rõhuda laste ja noorte elavale fantaasiale, mis pakub sageli mittestandardseid ja ootamatuid lahendusi. Selleks koondasime nii kaasamisprojektis kui Kalamaja päevadel valminud laste tööd ja saatsime need inspiratsiooniks meie partnerile, disainistuudio Refleksile. Nende väljatöötatud kavandid seadsime hääletusele. Valituks osutus visuaalne identiteet ja logo, millel on kujutatud kalasilma. Tegemist on vaatega muuseumi nimele, mis avaneb läbi uudishimuliku kala silma.


Vastanute vahel loosisime välja kilo värsket kala ja peopidamise võimaluse valminud muuseumimajas.

Kevadise suursündmuse, Kalamaja päevade ajal pidasime esmakordselt muuseumihoovis vaimutoidu-kohvikut. Muuseumiremont ei takistanud meid osalemast ka muuseumiööl ning Kristi juhitud hilisõhtune kohalikke õõvalugusid tutvustav tuur ületas kõik kuulajaskonna rekordid. Kummitustuuriks saime sisendi eakatelt kohalikelt, kes vestsid muuseumile lugusid oma lapsepõlvest ja hilisemast east. Niimoodi õues tegutsedes ja tuuritades said idanema pandud paljud soojad ja sõbralikud kontaktid endiste ja praeguste Kalamaja elanikega.

Suur aitäh Kalamaja endistele ja praegustele elanikele, kes on jaganud meiega oma inspireerivaid lugusid! Suur aitäh Kalamaja sõpradele, huvilistele ja vapustavatele koostööpartneritele! Hiiglaslik aitäh kolleegidele, kes on toetanud nõu ja jõuga.


Kolleegid Jelena ja Julia andsid olulisi nõuandeid, kuidas muuta ettekanne veelgi ladusamaks.

Kalamaja muuseumi sünd II osa. Näituse ehitus

Kalamaja muuseumit luuakse iga päev. Ehkki muuseumimaja remont on korduvalt takerdunud, käib sisuline töö edasi. Suure hooga ehitatakse Kalamaja muuseumi püsinäitust. Tänapäeval tehakse näitus sageli valmis mujal ja paigaldatakse ruumidesse hiljem. Meie püsinäitust ehitatakse Tallinna kolmes erinevas paigas: Lasnamäel, Luise tänaval ja Nukuteatris!

Püsiekspositsiooni kesksed ideed sündisid mõttetalgutel, intervjuudel ja kohumistel Kalamaja elanike ja sõpradega. Ideestikku inspireerisid Kalamaja ja selle inimesed. Keskmes on kuus Kalamajale iseloomulikku inimtüüpi, mis on koondkujud Kalamajas elanud ja elavatest inimestest keskajast tänaseni. Iga koondkuju on eripärase kujundusega, milles on põimunud Kalamaja inimeste annetatud esemed, Tallinna Linnamuuseumi kogude museaalid ja erinevaid käed-külge-lahendused. Kalamaja tüübid on järgnevad: Kalamaja esivanem, Kalamaja laps, Kalamaja naine, Kalamaja mees, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom.

Püsinäituse teine tasand tutvustab Kalamaja majade lugu. Mälestustele ja fotodele tuginedes ootavad külastajat Kalamaja kelder, koridor, garaaž, elutuba ja tualett. Elutoas on raamaturiiul piirkonna autorite loominguga, diivan mõnusaks koduseks olenguks ning pereala Tallinna tüüpi majast inspireeritud nukumajaga. Vahekorrusel on võimalik tutvuda Kalamaja garaažide hingeeluga. Sealt saab piiluda terrassile ning pidada sünnipäeva, korraldada mõnd töötuba, kontserti või muud üritust.  Keldris on kunagiste pesuköökide mälestuseks pesurulli ja puuriidaga ruum haridusprogrammide läbiviimiseks. Koridori seinu ehivad kohalikest koridoridest pärit esemed. Ka tualett on kasutusel näitusepinnana – tutvustame seal annetustena saadud prill-laudade näitel Kalamaja ihukergendusruumide lugu.

Mõned meeleolukad fotod püsinäituse ehitusest:

Kalamaja elukunstniku koondkuju on kujutatud hiiglasliku pöörleva ja heliseva jalgrattana. Seal saab kirjutada trükimasinal nii armastusluulet, kui vaadata erinevaid Kalamajas elanud ja elavate elukunstnike esemeid. Esiratast keerates saavad üllatuse osaliseks eelkõige kõrvad!

Iga Kalamaja lapse unistus ehk karussell on veel poolik. Näitusel hakkab ka see keerlema!
On, mida oodata!

Kalamaja naise peegliraam on kokku pandud Norma vabriku maitseainepurkidest.

Muuseumi pereala nukumaja on tehtud Kalevi tänav 38 Tallinna tüüpi elamu järgi.