Näitused

Kiek in de Kökis toimub mitmekesiseid kunsti-, foto- ja ajaloonäitusi.

Alates 21. juunist on avatud näitus “Merelt ohtu oodates. Tallinna rannikukindlustised 1710–1864”.
Näitusel eksponeeritakse Tallinna sõjasadama, admiraliteedi ning rannikukindlustiste jooniseid, kunstnike poolt tehtud maale ja graafikat ning hilisemaid fotosid. Kolmest suurest ehitisest – Kalaranna ja Topeltpatarei fordist ning Uuslinna kasarmulinnakust – eri aegadel tehtud maketid on näituse üks avastamist väärivamaid osasid.
Loe lähemalt

Püsiekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219.” räägib sõjapidamisest vanas Tallinnas, annab pildi katkust ja näljahädadest ning tutvustab kuritegusid ja karistusi keskaegses linnas.

Unikaalses relvakambris saavad huvilised tutvuda mitmesuguste relvadega. 6. korruse kohvikust avanevad ainulaadsed vaated Toompeale, all-linnale ja sadamale.

Bastionikäikudes viib tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust annab edasi bastionikäikude ajaloo, liikudes ajas tagasi 17. sajandisse.

Tornist bastionikäikudesse viiv uus tunnel on ääristatud ajasammastega, mis tutvustavad eri ajaarvamissüsteeme.

 

Heinaturust Vabaduse väljakuks. 100 fotot.

 

15. veebruaril avatav näitus jutustab fotode abil loo kunagise Heinaturu kujunemisest meie pealinna esindusväljakuks.

Harju värava taguste muldkindlustuste tasandamise järel 19. sajandi alguses jäi praeguse Vabaduse väljaku kohale tühi ala, kuhu sajandi keskel kujunes Heinaturg − plats, kus müüdi heinu ja õlgi, küttepuid, koduloomi ning linde. Esimese suure hoonena kerkis tulevase esindusväljaku äärde Jaani kirik (1862–1867); väljaku keskel oli avalik kaev, platsi lõunaküljel voorimeeste seisukoht.
Linna paraadväljak hakkas Heinaturust kujunema alates 1910. aastast, kui sinna rajati Peeter I ausammas Tallinna vene vägedele kapituleerumise 200. aastapäevaks. Senine porine turuväljak korrastati ning sillutati munakividega, siin hakkasid toimuma rongkäigud ning esindusüritused.
Väljakul on peetud Tsaari-Venemaale, Eesti Vabariigile ning erinevatele okupatsioonivõimudele olulisi paraade ja rahvakogunemisi. Kuid alati ei ole kõik, mis platsil toimunud, võimude poolt organiseeritud ja kontrollitud. Mõnikord on ka kodanikud saanud oma sõna sekka öelda. Näitusel eksponeeritud fotosid vaadates saab igaüks otsustada, kui palju vabadust on kümnendite vältel Vabaduse väljakul nähtud.

Näitust saadab loengusari:

  • 1. märtsil räägib arheoloog Villu Kadakas teemal “Vabaduse väljaku eellugu: kiviajast Heinaturuni”
  • 22. märtsil tutvustab Tallinna vene muuseumi kuraator Zurab Jänes Peeter I ausamba lugu.
  • 12. aprillil kõneleb sõjaajaloolane Igor Kopõtin teemal “Tallinn Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja perioodil 1918 – 1920”
  • 19. aprillil tutvustab fotopärandi uurija Vahur Puik digiteeritud fotode jagamis- ja leidmisvõimalusi: “Ajapaik – üheskoos pildilist pärandit kaardistades ja üle pildistades”
  • 3. mail toimub Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio loeng “1940. aasta pöördeline suvi Tallinnas”
  • 24. mail toimub arhitektuuriloolase Oliver Orro ekskursioon “Vabaduse väljak muutuvas ajas 1918-2018”, algus Kiek in de Kökis.

Näitusega paralleelselt on kavas publikuprogramm “Minu Vabaduse väljak”, mille vältel saab igaüks saata meile aadressil kok@linnamuuseum.ee või väljaprindina kohale tuua enda jaoks kõige kõnekama foto Vabaduse väljakust. Ühtlasi lisades loo, miks just see pilt väljavalituks osutus.

Kõikide loengute ja ekskursiooni algus Kiek in de Kökis kell 17.30.
NB! Palume eelnevalt registreerida tel 644 6686 või kok@linnamuuseum.ee