TALLINNA RAHVASTE MUUSEUM 

Pikk 29a 

Vahepealsuse lävel. Kõik teed tõid Eestimaale 
Näitus kutsub külastajaid suhestuma sisserändajate kogemustega ja nende teekonnal kerkivate küsimustega: kas siin on kodu? kas ma kuulun siia? kas ma olen teretulnud? Alustades ühe Malaisiast Eestisse asunud naise loost, laieneb näitus mitmekesise taustaga naiste kollektiivseks hääleks. Isiklikud esemed, tekstiilid, fotod, reisidokumendid ja videotunnistused annavad ülevaate sellest, kuidas ühest kultuuriruumist teise liikuvad naised kannavad mälestusi, identiteeti ja kodu üle piiri. „Lävi“ sümboliseerib vahepealsust – ala, kus kohtuvad minevik ja olevik, päritolu ja sihtkoht ning kuuluvus ja ebakindlus. 
Kuraator ja kunstnik: Ouddhena Eronigca Teern. 
Avatud 15.05–6.09.2026 

Paralleelid. Armeenia kunst Eestis 
Armeenia kultuurile pühendatud näituse keskmes on noorte armeenia kunstnike looming, traditsioonilised muusikainstrumendid ja rahvarõivad. Kunsti, muusika ja visuaalsete kujundite kaudu avaneb mitmekihiline vaade Armeenia kultuuripärandile. 
Kuraatorid: Piruza Harutjunjan (Armeenia aukonsul Eestis), Ljudmilla Mesropjan (Mellnovi galerii). 
Avatud 05.06–16.08.2026 

Kodu uuel kodumaal. Nigeerlaste lood kuuluvusest Tallinnas 
Näitus uurib, kuidas ümberasujate kultuurilised harjumused, sotsiaalsed võrgustikud ja igapäevarutiin uues keskkonnas säilivad ja kohanduvad. Tallinnas elavate nigeerlaste kodust kaasa toodud esemed, fotod ja kogukonnamaterjalid aitavad mõista, kuidas luuakse uuel kodumaal tuttavlikkust ja järjepidevust. 
Kuraator: Uwa Obasi Odefa. 
Avatud 24.09.2026–24.01.2027 

Eesti kultuuri pale 
Tuntud näitleja ja koreograafi Aleksandr Ivaškevitši fotonäitus loob ainulaadse koondportree Eesti loomeinimestest ja kultuuritegelastest. Näitus ühendab eri vanuse, rahvuse ja maailmatunnetusega inimesi, kes kõik on andnud olulise panuse Eesti kultuuripärandisse. Paljud portreteeritavad kannavad endas möödunud aja vaimu, olles meie tänase kultuuri alustalad. Näitus on kui kohtumine nendega portreekunsti vahendusel. Ivaškevitši soov on, et vaataja ei näeks portreedes pelgalt tuntud nime või ametit, vaid inimest tema tunnete, kogemuste ja isiksusega. Projekti kaasatud kultuuritegelaste seas on näiteks Eino Tamberg, Dave Benton, Roman Baskin, Adolf Käis, Anne Veski, Marko Matvere, Marika Korolev, Sandra Nurmsalu, Vladimir Anšon jt. 
Kuraator: Merle Tank. 
Avatud 15.10–31.12.2026 

Põimitud teekonnad 
Naiste igapäevane liikuvus linnades kätkeb endas keerukaid rütme, teekondi ja hooletööd, mis sageli jäävad märkamatuks. Tuginedes ühistranspordi kasutajate, jalgratturite ja trammijuhtide kogemustele Tallinnas ja Portos, illustreerib näitus, kuidas naised linnaruumis liiguvad ja seda elavana hoiavad. Värvikad plakatid, fotod ja videoesseed pakuvad mängulist pilku soo ja liikuvuse seostele, põimides tänapäevased lood muuseumieksponaatide ja arhiivimaterjalidega. 
Kuraator ja kunstnik: Aleksandra Ianchenko, PhD (Tallinna Ülikool). Projektijuht: Maria Lindmäe, PhD (Tallinna Ülikool). 
Avatud 19.11.2026–18.04.2027 

KALAMAJA MUUSEUM 

Kotzebue 16 

Üks kindel linn ja varjupaik – Pelgulinna aja lugu 
Tallinn on linnake Pelgulinna külje all, ütlevad naljatades praegused pelgulinlased. Tegelikult on Pelgulinna kujunemist otseselt mõjutanud pöörded ja arengud Tallinna ajaloos. Näitus kutsub ajarännakule, mis avab Pelgulinna viimase ligi 160 aasta lood alates raudtee tulekust kuni hoonestuse kujunemiseni. 
Kuraator: Jaak Juske. 
Avatud alates 21.08.2026 

FOTOMUUSEUM 

Raekoja 6 

Värvikõdi 
Elamusnäitus selgitab igas vanuses osalejatele käed-külge-eksponaatide abil värvifüüsika põhimõtteid ja inimese värvitaju, tutvustades ühtlasi värvifotograafia ajalugu. Näitusel saab siseneda silma sisse, läbida värvisünteesi, koloreerida fotosid ja seigelda Eesti vanimate värvifotode labürindis. Väljapanek läbib värvifoto ajaloo peamisi verstaposte alates 1861. aastal esmakordselt esitletud värvifotost kuni tänapäevase digifotograafiani.  
Kuraatorid: Merilis Roosalu, Annika Haas. Animatsioonid: Kaspar Jancis, Ilmar Tomusk. Kunstnik: Katrin Nigumann. Helikunstnik: Maksim Adel. Kujundus ja ehitus: Motor. 
Avatud alates 27.02.2026 

GALERII SEEK 

Väike-Pääsukese 5 

Einar Tiits. Kuidas olla puuoksake 

Einar Tiitsi (1963–2016) looming on viimase aja Eesti fotokunstiloo suuremaid avastusi. Omal ajal tunnustusest ilma jäänud kunstnik kasutas käsitsi valmistatud värvifiltreid, guašše, pasta- ja tindipliiatseid, et luua värvikalt groteskne ja isikupärane käekiri, mis muudab fotograafia omamoodi tsirkuseks. Sama julgelt nihestas Tiits arusaama kehast, kasutades oma ajas uuenduslikku taktikat selle näitamisel. Ta astus sageli kaamera ette ise, aktina, õbluke ja haavatav, samas selgelt eneseirooniline. Lisaks võib Tiitsi pidada looduslüürikuks, kelle soov kogeda maailma taime vaatepunktist mõjub tänapäeva ökofilosoofia vaatest üllatavalt kaasaegselt. Kuraator: Annika Haas. 
Avatud 6.06–2.08.2026 

MIIAMILLA LASTEMUUSEUM 

L. Koidula 21c 

HOOVINÄITUS Meie kätes 
Iga väike ja suur kannab endaga kaasas unistusi – siiraid, suuri, tähtsaid, kättesaamatuid. Unistuste täitumine on aga sageli meie endi kätes. Kunstnik on jälginud inimeste käehoiakuid ja liikumist sel ajal, kui nad oma unistusi jagavad. Õhku jäänud südamesoovid on värviliste joontena jäädvustatud T-särkidele. Installatsioon „Meie kätes“ peegeldab eri põlvkondade unistusi ja unistuste poole püüdlemist. 
Kunstnik: Lena Levtsenkova.  
Avatud 31.05–26.09.2026 

PEETER I MAJA 

Mäekalda 2 
TREPIGALERII NÄITUS Tallinna vanim muuseum
2026. aastal tähistab Peeter I maja kahte juubelit: möödub 220 aastat maja avamisest muuseumina ja 85 aastat Tallinna Linnamuuseumi koosseisus. Juubeliaasta tähtsündmusena avatakse väike trepigalerii näitus. Väljapanekul esitletakse eri aegadel eksponeeritud kunstiteoseid ja haruldasi arhiivifotosid, mis viivad külastajad ajarännakule viimase 85 aasta näituseajalukku.  
Kuraatorid: Maaja Gundjajeva, Denis Jatsenko. 
Avatud 29.04–04.10.2026 

RÄNDNÄITUS MUBAs 

Pärnu mnt 59

Kivistunud muusika 
Kunagi Tallinnale kuulsust toonud raidkivitöid saab vaadata ka väljaspool muuseumikogusid. 
15.–16. sajandist pärit aknasamba fragment, millel kujutatud puhkpillimängijat, lauljat ja puurilindu, pakub MUBA kontserdisaali külastajale võimaluse tutvuda linnamuuseumi kogusse kuuluva kultuuripärandiga. 
Kuraator: Risto Paju. Kunstnikud: Rein Seppius, Merike Tamm. 
Avatud 20.01–14.06.2026