Kalamaja ajutised näitused
VARSTI AVAME: alates 12. aprillist Kalamaja muuseumis
näitus “Kalamaja tapeedid ja mida kõike nende alt leida võib”
Kalamaja muuseumi galeriis
12. aprill 2023 kuni mai 2024
Kalamajas ja Põhja-Tallinnas leidub veel üksjagu 20. sajandi esimesel poolel ehitatud elamuid, mis alles ootavad renoveerimist või on see protsess alles alanud. Järjest enam on korteriomanikke, kes olnud aegu ja kihistusi väärtustavad ja pärandit oluliseks peavad. Nii ongi Kalamaja kogukonnamuusemisse jõudnud kenake hulk siinsete korteriremontijate käe läbi ...
Balti jaama turul on avatud näitus
“Kuidas maitseb Kalamaja?”
1. veebruarist 1. aprillini on Balti jaama turul avatud Kalamaja kogukonnamuuseumi koostatud näitus „Kuidas maitseb Kalamaja?“.
Väljapanekul saab tutvuda endistele ja praegustele Kalamaja elanikele armsate retseptidega, mis on olnud nende jaoks siin elatud aja jooksul oluline osa Kalamaja maitsest. Neist suur osa on seotud soojade lapsepõlvemälestuste ...
NÄITUS „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“
Kalamaja muuseumi ajutiste näituste saalis on avatud näitus „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“.
Tallinn on merelinn! Mida? Tallinn on merelinn? Kas tõesti? Naljakas, et veel 30 aastat pärast iseseisvumist kahtleme selles faktis, sest meri ja mereäär pole endiselt linlastele sama avatud, kui näiteks meie lähinaabrite soomlaste ja rootslaste pealinnades.
Näitus „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“ on tagasivaade Kalaranna ...
NÄITUS KOHVIKUS BOHEEM:
Tööhoos Kalamaja. Kuidas tuli leib lauale 1920. – 1960. aastatel
Kalamajas Boheemi kohvikus (Kopli 18) saab vaadata Kalamaja muuseumi näitust „Tööhoos Kalamaja. Kuidas tuli leib lauale 1920.–1960. aastatel“.
Väljapanek on koostatud Kalamaja inimeste perealbumite ja mälestuste põhjal.
Kalamaja muuseumi välinäituse „Tööhoos Kalamaja. Kuidas tuli leib lauale 1920.–1960. aastatel“ keskmes on tragid Kalamaja elanikud. Aastakümneid tagasi tehtud fotod ...
Kalamaja muuseumi VÄLINÄITUS
„Uka-Uka, mina prii. Õuemängud Kalamajas“
Kalamaja muuseumi järjekordsel näitusel Kalamaja tänavatel on tähelepanu all kohalikud mängud ja mängimise lood aastatel 1930–1970.
Mäng on väikese inimese töö ja seda on ka kõikide eeslinnade lapsed alati usinasti teinud. Kui emad-isad teenisid oma igapäevast leiba vabrikutes, kontorites, turul ja mujal, siis nende võsukesed põgenesid igal võimalusel kitsastest korteritest hoovidesse ja tänavatele, et koos teiste ...
Välinäitus:
“Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest” Kalamaja tänavatel
Väljapanek toob perealbumitest pildid Kalamaja tänavatele ja on justkui ajarännak aastatetagusesse aguliellu.
Tegemist on väärtusliku pildimaterjaliga, mida muuseumi üleskutsele reageerinud endised ja praegused kohalikud on meiega jaganud. Fotoalbumid on olnud inimeste kalleim vara, mida elu keerulistel rännakutel ikka kaasas on kantud. Fotosid täiendavad intervjuudel põhinevad tekstilõigud, andes aimu, kuidas ühes Tallinna suurimas eeslinnas elati 50, 60, ...
Kalamaja muuseumi jõulukalender Kotzebue 16 aiamüüril 27.11.2022-6.01.2023
Kalamaja muuseumi jõulukalender kutsub möödujaid avama luuke ja saama pisut aimu, mismoodi oodati ja tähistati aastalõpupühasid Põhja-Tallinna kandis 60-100 aastat tagasi.
Mälestuskillud, meisterdusnipid ja retseptid pärinevad siinse kogukonnamuuseumi loomise käigus läbiviidud intervjuudest, fotod praeguste ja endiste siinsete elanike isiklikest fotoalbumitest. Samuti tutvustame ja vahendame siinsete toredate naabrite-kohalike ettevõtjate tegemisi.
Esmakordselt rõõmustas muuseumi jõulukalender möödujaid 2020. aasta detsembris, nüüd, osaliselt uuendatud sisuga ootame uudistajaid 2022. aasta esimesest advendist kuni 2023. aasta kolmekuningapäevani. Loodame, et kalendri luugitagused üllatused aitavad möödujatel korraks teha väikseid pause oma argielu kiiresse kulgu ja toovad ellu pisut jõulude ootamise ja pühitsemise rõõmu.
Kalendri koostas Tuuli Silber
Kujundas Anneliis Aunapuu
TOIMUNUD NÄITUSED
Kalamaja muuseumi jõulukalender Kotzebue 16 aiamüüril 28.11.2022-6.01.2023
Kalamaja muuseumi jõulukalender kutsub möödujaid avama luuke ja saama pisut aimu, mismoodi oodati ja tähistati aastalõpupühasid Põhja-Tallinna kandis 60-100 aastat tagasi.
Mälestuskillud, meisterdusnipid ja retseptid pärinevad siinse kogukonnamuuseumi loomise käigus toimunud intervjuudest, fotod praeguste ja endiste siinsete elanike isiklikest fotoalbumitest. Samuti tutvustame ja vahendame siinsete toredate naabrite-kohalike ettevõtjate tegemisi.
Esmakordselt rõõmustas muuseumi jõulukalender möödujaid 2020. ...
23. märtsil
KALAMAJA MAITSED:
Teatrikuu eri
2022. aasta kevadel alanud üritustesarjas „Kalamaja maitsed“ valmistavad huvilised praeguste ja kunagiste kohalike elanike juhendamisel Kalamaja muuseumiköögis aegumatute retseptide järgi maitsvaid roogi. Samuti lastakse oma kätetööl üheskoos hea maitsta, lisaks saab kaasa kõikide valmistatud toitude retseptid.
23.03 kell 18
Teatrikuu puhul tuleb 23. märtsil ...
Retseptinäitus „KOPLI MAITSED“
Kopli 93 kogukonnakeskuses
Retseptinäitus „Kopli maitsed“ avab piirkonna kirevat toidumaailma
Tallinna Strateegiakeskus ja Kalamaja muuseum avasid 15. juuni õhtul Kopli 93 kogukonnakeskuse hoovis tasuta sissepääsuga külalisnäituse „Kopli maitsed“. Näituse fookuses on valik Kopli elanikelt kogutud retsepte, ühtekokku saab uudistada 20 erilist toiduretsepti eelroogadest magustoitudeni.
Põhja-Tallinnas asuva Kopli asumi põnevat kultuurilugu saab uurida ka kohaliku toidukultuuri kaudu. „Tallinna linna välisprojekti
Välinäitus “Kalamaja laste kastmes”
Kunstnik Kärt Hennoste pani Kalamaja muuseumile 2019. aasta kevadel saadetud laste piltidest ja kirjatöödest kokku värvikad kollaažid, mis koos vineerist pea ja sabaga moodustavad kokku ühe hiiglasliku kala.
Elukas rõõmustas möödakäijaid Balti jaama tunnelis 2019 aasta oktoobrikuust kuni märtsi alguseni, kevade saabudes aga ujus turule päevavalguse kätte. Alates 2020 aasta 10. märtsist oli näitus Balti jaama turu Õhtuväljaku poolsel küljel.
Suur tänu sõbralikule Balti jaama turu rahvale, kes kala oma õuele lubasid ja üles riputasid!
Ühepäevanäitus-heliinstallatsioon „Kalamaja kõrvad“
Pühapäeval, 20. septembril kell 12.00–00.00 toimub Kalamaja muuseumis (Kotzebue 16) ühepäevanäitus Kalamaja inimestelt kogutud mälestuste heliinstallatsiooni ja kipsist kõrvavormidega.
Näitus sai innustust Kalamaja muuseumi ettevalmistustöö käigus tehtud intervjuudest, milles toodi kohaspetsiifilise nähtusena välja siinsete eluhoonete erakordselt läbikostvad seinad. Tühjas muuseumis kõlavad mälestuslõigud Kalamaja inimestelt ja piirkonnale iseloomulikud helid linnaruumist.
Seintel on näha koostöös naaberasumi kunstniku Flo Kasearuga valminud Kalamaja inimeste kõrvade kipsist jäljendid, mis valmisid kogumisaktsiooni käigus kolmel õhtul. Enam kui 60 intervjuust on valitud helgemad mälestused, mida jutustavad endised ja praegused Kalamaja elanikud.
Ka seintel on kõrvad. Nii on!
Idee: Kalamaja muuseumi naiskond
Kõrvakunstnik: Flo Kasearu
Helimeister: Juhan Vihterpal
Helitehnik: Rent Extreme
Plakati kujundus: Fly Illustration
Kalamaja kõrvad ja mälestused: endised ja praegused Kalamaja elanikud
Täname: Tallinna Linnamuuseumi haldusosakond, Tallinna Linnamuuseum
12 tundi avatud näitus on viimane võimalus külastada tühja muuseumimaja enne selle kauaoodatud remonti minekut.
Prii sissepääs.
Foto: Kalamaja inimeste kõrvad. Foto autor: Kristi Paatsi
Näitus “KALAMAJA LASTE KASTMES”
Balti jaama tunnelis
16.10.2019 – 02.03.2020
Alates 16. oktoobrist võib Balti jaama tunnelis näha Kalamaja kujutavatest lastejoonistustest koostatud kollaaže.
Tallinna Linnamuuseum avab 2020. aasta kevadel endises lastemuuseumi majas (Kotzebue 16) Kalamaja kogukonnamuuseumi.
Muuseumi loomisprotsessi on algusest peale kaasatud erinevas vanuses kohalikke, endisi ja praegusi elanikke ja muul moel Kalamajaga seotud inimesi. 2019. aasta algul kutsuti ka kõiki Põhja-Tallinnas elavaid või seal koolis ja huvikoolis käivaid lapsi oma kandi teemadel muuseumile kaastöid saatma.
Kokku jõudis muuseumisse üle 160 pildi-kavandi-maketi ja 54 kirjatükki. Tänutäheks korraldas muuseum igale osalenud klassile või rühmale mängulise lastetuuri mööda Kalamaja tänavaid. Samuti esitletakse laste loomingut mitmel erineval moel 2020. aastal avatavas Kalamaja kogukonnamuuseumis.
Muuseumisse jõudnud töödest kujundas kunstnik Kärt Hennoste värvikad kollaažid, mis koos suure vineerist pea ja sabaga moodustavad suunaga Kalamaja poole viitava suure kala.
Suur kala jääb tunnelisse möödakäijaid rõõmustama kuni 2020. jaanuari lõpuni.
Näitus jalakäijate tunnelis Kellukese LA Lotte rühma lapsed ja õpetaja Maris Laaneväli
Kõiki muuseumisse saadetud originaaltöid saab näha näitusel Kalamaja raamatukogus Kotzebue 9 kuni 29. veebruarini 2020.a.
Näituse idee ja koostaja: Tuuli Silber
Kujundaja: Kärt Hennoste
Teostus: Andres Lall, Jaan Märss
Täname:
Kõiki osalenud lapsi ja õpetajaid:
Lasteaed Kelluke õpetaja Maris Laaneväli ja Lotte rühm; Kalamaja lasteaed; kunstistuudio Marukaru ja Agnes Liiv; Pelgulinna Rahvamaja kunstiring ja õp. Terje Mudist; Gustav Adolfi Gümnaasiumist: õp. Liisa Pähk ja 1.a kl, 1.r kl, 1.ö, 6a kl, õp. Kadri Pajo ja 2.a kl, õp. Anu Peri ja 3.a kl, õp. Sirlet Viilas ja 3.b kl, õp. Kirsika Rahuelu ja 4. b kl; Kalamaja Põhikoolist: õpetaja Ingrid Kaups ja 2. c klass, õpetaja Kevin Pruus ja 5. a kl, 5. b kl, 9. a kl; TKG 10 AD; perekonnad Einaste, Kaju, Tort.
Suur tänu meeldiva koostöö eest!
Kalamaja Raamatukogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, RealWay OÜ, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Marge Väljari, Tiia Mets.
Kalamaja PK 3.c klassi lapsed
Iris Anspal 10a „Kalamaja hipster Kuldnokk
Välinäitus Kalamaja tänavatel:
„KUHU ÜHTEGI PÄIKESEKIIRT EI PAISTA“
03.10.2019 – 4.12.2019
Väljapaneku keskmes on fotoreporteri Hans Soosaare 1920. aastatel jäädvustatud pildiseeria samadel tänavatel asunud kehvadest korterioludest. Hans Soosaar on üks esimestest professionaalsetest fotoajakirjanikest Eestis. Oma fotosilmaga on ta näinud nii kirevaid Estonia teatri balle, Klooga koonduslaagris hukatuid kui ka asumielu esimeses Eesti Vabariigis.
Kalamaja tänavatel on Soosaare 10 fotot, mida täiendavad piltniku eluolukirjeldused fotode tagaküljelt. Pildistused on paigutatud samade majade ette, mille elanikke Soosaar üle 90 aasta tagasi jäädvustas, moodustades isemoodi linnagalerii. Fotostendid asuvad järgnevatel tänavatel: Kotzebue 16, Tööstuse 4 ja 26, Vabriku 6, Kesk-Kalamaja 11, Võrgu 25, Küti 15, Väike-Patarei 2 ja 11, Suur-Patarei 10. Kui maja on lammutatud, on fotostend paigaldatud esialgsele asukohale võimalikult lähedale.
Täpsemaid asukohti saad vaadata SIIN.
Välinäituse raames saab osaleda eestikeelsetel linnaretkedel.
Tuurid kestavad u 1 tunni ja algavad Kalamaja muuseumi (Kotzebue 16) eest.
Osalemine tasuta.
Registreeruda saab linnaretkedele:
19. oktoobril kell 13.00 SIIN
1. novembril kell 19.00 SIIN
Näitus kuulub Tallinna Fotokuu ’19 satelliitprogrammi ja jääb Kalamaja tänavatele 4. novembrini.
Kuraator: Laura Jamsja
Konsultandid: Kristi Paatsi, Aap Tepper, Tuuli Silber
Kunstnik: Lilian Juhkam
Fotode allikad: Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Fotomuuseum
Teostus: Andres Lall, SYS Print OÜ
Täname: Kalamaja korteriühistute esindajad, Tallinna Linnavalitsus, Sille Kima, Joel Leis, Indrek Hinrikus, Sirje Pallo, Kadri Toomsalu, Tanel Verk, Anneli Jalava, Jaak Juske, Tuuli Järmut
Kesk-Kalamaja 11-6 – Edu
“Wana naisterahwas, elab pimedas, niiskes keldrikorteris. Maksab üüri 250 mk. kuus.” (AM _ 16313:7 F 5900:7)
“MUINASJUTU-VANAEMA JUTULÕNGAKERA”,
toimus Narva muuseumi kunstigaleriis Narvas, Vestervalli 21.
http://narvamuuseum.ee/est/kunstigalerii/
Tegemist on hubase vanaema toaga, kus võib kohata muinasjuttu erineval kujul – seda kuulata, lugeda, mängida, vaadata, kirjutada ning ka ise jutustada. Pealtnäha tavaline riidekapp võib hakata kõnelema ning peita endas muinasjutumetsa, tegelased raamatulehekülgedel aga ühtäkki ellu ärgata ning liikuma hakata. Vana puhvetkapp peidab endas aga jutuvestjate lugusid Setumaalt. Võlupuu esitab küsimusi muinasjuttude kohta ning aitab meenutada, millised on neile iseloomulikud tunnused. Vanaema juurest ei puudu ka pannkoogid – sedapuhku on tegemist jutu-pannkookidega, millega mängides saab ise ühe uue muinasloo veerema panna.
Näitus sündis tänu muuseumi jõudnud tekstiilist lamenukkudele, mille autoriks on muinasjutu-vanaemaks kutsutud Leelo Vau (1921-2010), kes 1980ndatel aastatel nendega mööda Eestimaad ringi rändas ja nii lastele kui täiskasvanutele muinasjutte vestis.
Enamikul meist on lapseeamälestusi hetkedest koos oma vanaemaga. Vanaemad on olnud need, kel aega lapsega koos toimetada, ringi käia ja sinna juurde lugusid jutustada. Need lood saadavad inimest tihtipeale kogu ülejäänud elu – niivõrd tähtis on see, mida kogetakse lapsena.
Käesolev näitus ongi pühendatud kõigile vanavanematele, kes armastavad lastele lugusid rääkida ning püüab tuletada meelde, et praegusel kiirel ja pealiskaudsel ajal on ülioluline leida aega silmast-silma kohtumisteks, et päriselt üksteist kuulata ja lugusid rääkida.
Täname: ERR heliarhiiv, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Ants Vau erakogu
Näituse koostas: Tuuli Silber
Kujundasid: Anneliis Aunapuu ja Tuuli Silber
Kaastekstid: Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Piret Päär
Animatsioon: Animailm OÜ
Toetas Kultuurkapital
Jutu-pannkoogimäng
Foto: J. Künnap
Fotonäitus “Eesti musterlapsed vanast Maretist”
Kalamaja raamatukogus, Kotzebue 9
4.10 – 10.11.2018
Lapsed on elu õied ja meie kalleim vara. Loomulikult tuleb seda õite ilu ja õitsemist ka jäädvustada.
See on kiire mööduma. Praegusel ajal võivad näiteks ajakirja Pere ja Kodu lugejad igast numbrist leida
lehekülje toredate põnnipiltidega. Vanemad on tabanud humoorikaid hetki, mis kisuvad vaataja suu naerule
ilmselt aastaid hiljemgi. Hetked on tõesti jagamist väärt. Kas aga teate, et sarnaseid põnnipildi lehekülgi avaldati
juba ka sõjaeelse Eesti vabariigi ajal? Siis oli avaldajaks naisteajakiri „Maret“ (ilmus Tartus 1935-1940).
Lapsed piltidel polnud aga tabatud mitte juhuslikult, vaid enamasti viimseni sätitud ja kammitud.
Teiste hulgas leidub ka argisemaid jäädvustusi, kuid enamasti vaatavad fotodelt vastu justkui musterlapsed.
Üheks huvitavaks ajastu märgiks võib pidada ka pildiallkirju, kus lisaks lapse ja tema isa nimele mainitakse
vanema ametit või seisust. Näiteks kas tegemist on pangajuhataja, jaama raudteeametniku või taluomaniku lastega.
Teiste hulgas võib fotodelt leida ka näiteks skulptor A.Starkopf`i ja raadio-onu Felix Moor`i tütred.
Oma ajastu lugu räägivad piltidel ka laste nimed, riided, mänguasjad, mis neil käes on, kus ja mida nad teevad.
See on üks põnev ja uurimistväärt lugu või õigemini on iga pildi taga oma lugu.
Eriti paslik on seda kõike uurida nüüd meie 100 aastaseks saanud vabariigis.
Kuraator: Tuuli Silber
Kunstnik: Anne Järvpõld
Täname:
Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskus
Vitriininäitus “100 aasta mängud”
Avatakse oktoobris Kadrioru Miiamillas, Koidula 21c
http://linnamuuseum.ee/kadrioru-miiamilla/
Väljapanek lauamängudest Tallinna Linnamuuseumi kogudest.
Vanimad pärinevad 20. saj. algusaastatest. Samuti saab näha valikut nõukogude perioodil Eestis
ja teistes liiduvabariikides valmistatud mängudest.
