Sari “Varjatud aarded”.
KÖITEKUNSTI TÖÖTUBA
1. oktoobril Linnaelumuuseumis

Muuseum tutvustab tallinlastele lähemalt oma hinnalisi kogusid. Ekskursioonide sari „Varjatud aarded“ lubab kiigata tavapäraselt suletud paikadesse.

Tallinna Linnamuuseum tähistab 2022. aastal oma 85. sünnipäeva. Sel puhul tutvustame ekskursioonide kohtumiste sarjaga „Varjatud aarded“ muuseumi hooneid, inimesi, kogusid ja igapäevatööd tavapärasest erinevast ja põnevast küljest.

Ekskursioonid viivad muuseumihooneis neisse paikadesse, mille uksed jäävad enamasti külastajatele suletuks: hoidlasse, pööningule ja kõige tagumisse keldrisoppi. Kohtumisel koguhoidjatega tuuakse välja hoidlates varjul olevad esemed, mille kohta legende ja lugusid teavad rääkida just kogudega tegelevad muuseumitöötajad.

Hoidlate turvalisuse huvides on gruppide suurus piiratud, palume arvestada eelregistreerimisega!
Kogude osakonna kontaktid leiad SIIT.

Köitekunsti töötuba

laupäeval, 1. oktoobril

kell 12.00 Tallinna linnaelumuuseumis Vene 17

Töötuba juhatab kõrgema kunstikooli Pallas nahadisaini professor, naha- ja köitekunstnik ning -konservaator Rene Haljasmäe.  
Rene Haljasmäe on kõrgemas kunstikoolis Pallas
osakonnajuhataja, kes vabal ajal tegeleb raamatute kunstilise köitmise ja trükiste ennistamisega ning juhatab meistriklasse. 

Vollständiges Revalisches Gesang-Buch (TLM _ 5057 Dr); Tallinna Linnamuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/1699493

Töötoas osalejad saavad tutvuda Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluvate haruldaste raamatutega. Näha saab köiteuunikume, eri stiilide ja materjalide näiteid ja tutvuda ajalooliste raamatute erisuguste köitevormidega 16.–20. sajandini. Praktilises osas valmistatakse klassikalise poolnahkmärkmiku kaas, see ornamenteeritakse ning kinnitatakse eelõmmeldud plokiga.

Kohtumine kestab 1,5 tundi,
pilet 12 €.
Grupi suurus 10 inimest.
Osta pilet Fientast.

 

Perekonnaalbumite tund

neljapäeval, 6. oktoobril
kell 17.30 Fotomuuseumis (Raekoja 4-6) 

Tallinna Linnamuuseumi fotokogu hoidja Merilis Roosalu annab muuseumikogu näidete varal ülevaate perealbumite ajaloost ning jagab ka kohaseid võtteid vanade ja uute fotoalbumite ning fotode säilitamiseks ja kasutamiseks. 

Eesti fotopärandiga ligi 15 aastat töötanud koguhoidja Merilis Roosalu on hariduselt fotokonservaator ning Fotomuuseumilt hiljuti ilmunud mahuka 1930. aastaid kajastava album-raamatu „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap (1893-1942)“ koostaja.  

Fotomuuseumis asuv Tallinna Linnamuuseumi fotokogu ühes fotoesemete kollektsiooniga on Eesti fotokultuuri rikkalik uurimisallikas, kus leidub fotosid Tallinnast alates 1860. aastatest, kutseliste ja ka harrastusfotograafide isikukogusid, fotorariteete, haruldasi albumeid ning palju muud Eesti fotoajaloosse puutuvat. 

Kohtumine kestab 1,5 tundi, osaleda saab muuseumipiletiga.

Grupi suurus 10 inimest.
Osta pilet Fientast.

 

Raha tee keskaegses Tallinnas

Teisipäeval, 11. oktoobril

algus kell 17.30 Niguliste tänavalt kiriku eest.

Tallinna Linnamuuseumi relva- ja numismaatikakogu hoidja, ajaloolane Ando Pajus tutvustab keskaegse Tallinna rahamajandust.

Tallinna Linnamuuseumi numismaatikakogus on üle 9000 erineva mündi ja paberraha. Igapäevaselt on muuseumikülastajaile näha vaid murdosa neist. Kohtumiste sari “Varjatud aarded” avab nii mõndagi seni varjatut ja viib vanalinna ajalooretkele raha radadel.

Ekskursioon algab Niguliste kiriku juurest – just siin vastas asus Tallinna keskaegne müntla. Saame teada, mis ajast oli see kasutusel, kes hankis vermimiseks väärismetalli jms. Edasi kulgeb teekond Raekoja platsi, kus tuleb juttu karistustest raha ja väärismetallide võltsimise eest ning karistuste täideviimisest otse platsil. Lõpuks jõuab retk Tallinna linnaelumuuseumisse, et uurida lähemalt Tallinnas vermitud raha, milleks on olnud artigid, killingid, hiljem ka veeringud ja margad. Muide, näha saab ka Tallinna esimese kuldmündi koopiat – päris orduaja lõpust!

Põnevat tuuri juhib Tallinna Linnamuuseumi numismaatikakogu hoidja, ajaloolane Ando Pajus, kelle hallata on ka muuseumi relvakogu, samuti tina-, märkide ja medalite ning pitsatite kogu.

Kohtumispaik on Niguliste kiriku ees.
Osta pilet Fientast.

 

Kus ja kuidas hoitakse esemeid

teisipäeval, 25. oktoobril venekeelne ekskursioon
17.30 Tallinna linnaelumuuseumis Vene tn 17 

Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Tina Timonen õppis A. L. Stieglitzi nimelises Peterburi Riiklikus Kunsttööstusakadeemias kunstiteaduse erialal. Kohtumisel saab teada, kes on koguhoidja ja millega ta muuseumis tegeleb.

Tallinna Linnamuuseum eksponeerib muuseumikülastajatele ainult 3% oma kogudest. Kus ja kuidas hoiustatakse muuseumis ülejäänud esemeid? Sellest ja muudest kogude osakonna tööülesannetest saab lähemalt kuulda venekeelsel kohtumisel kultuuriloolise kogu hoidja Tina timoneniga. 
Ekskursioonil Vene 17 Tallinna linnaelumuuseumis, mis on ühtlasi Tallinna Linnamuuseumi keskuks, tutvustatakse lühidalt kunagise kaupmehemaja keskaega ulatuvat ajalugu ja selles hoones avatud eritüübilisi hoidlaid. Näha võib keskaegsesse keldrisse rajatud kaasaegset avatud hoidlat, kus hoitakse Tallinna Linnamuuseumi keraamika-, vase-, messingi- ja pronksikollektsioone, aga ka klassikalisi, tavapäraselt üksnes muuseumitöötajatele avatud hoidlaruume.
Juttu tuleb ka näituse ettevalmistamisest, (kontseptsioon, esemete valik, konserveerimine, näituse ülespanek) mis kõik on samuti seotud koguhoidjate tööga.
Lisaks saab ka ülevaate, kuidas üks ese muutub museaaliks ja milliseid protsesse tuleb tal selleks läbida, et jõuda muuseumi hoidlasse.

Ekskursiooni kestus on 1,5 tundi.
Osaleda saab muuseumipiletiga.

Kaalud ja mõõdud ajaloos

teisipäeval, 8. novembril

kell 17.30 Tallinna Linnaelumuuseumis Vene tn 17

Mõõtudest ja mõõtmise maailmast räägib Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell.

Kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell on töötanud muuseumis üle 45 aasta ning on olnud paljude näituste, sealhulgas näituse „Üheksa korda mõõda , üks kord lõika“ kuraator.

Kaalude leiutamisel ja kasutamisel osalesid üksteisest sõltumatult paljud rahvad. Pea kõikidel olid kasutusel inimese kehaosade järele kohandatud pikkusmõõdud: pöial, küünar, jalg. Raskuste kaalumisel ei saanud läbi kangi tundmata, mis pani aluse kangkaalude tekkele. Kaalud ja mõõdud erinesid aga riigiti ja piirkonniti. Näiteks meie naaberriikide, Rootsi ja Venemaa ning Eesti- ja Liivimaa kasutasid erinevaid raskus-, vedeliku- ja pikkusmõõte.

Tunnis saab tutvuda Eestis läbi aegade kasutusel olnud kaalu- ja mõõtühikutega, mis kehtisid kuni meetermõõdustikule üleminekuni 1. jaanuarist 1929. 

Kohtumine kestab 45 minutit, osaleda saab muuseumipiletiga.
Grupi suurus 12 inimest.
 

 

Perekonnaalbumite tund


neljapäeval, 24. novembril

kell 17.30 Fotomuuseumis (Raekoja 4-6) 

Tallinna Linnamuuseumi fotokogu hoidja Merilis Roosalu annab muuseumikogu näidete varal ülevaate perealbumite ajaloost ning jagab ka kohaseid võtteid vanade ja uute fotoalbumite ning fotode säilitamiseks ja kasutamiseks. 

Eesti fotopärandiga ligi 15 aastat töötanud koguhoidja Merilis Roosalu on hariduselt fotokonservaator ning Fotomuuseumilt hiljuti ilmunud mahuka 1930. aastaid kajastava album-raamatu „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap (1893-1942)“ koostaja.  

Fotomuuseumis asuv Tallinna Linnamuuseumi fotokogu ühes fotoesemete kollektsiooniga on Eesti fotokultuuri rikkalik uurimisallikas, kus leidub fotosid Tallinnast alates 1860. aastatest, kutseliste ja ka harrastusfotograafide isikukogusid, fotorariteete, haruldasi albumeid ning palju muud Eesti fotoajaloosse puutuvat. 

Kohtumine kestab 1,5 tundi, osaleda saab muuseumipiletiga.
Grupi suurus 10 inimest.
 

Osta pilet Fientast.

 

Köitekunsti töötuba

laupäeval, 3. detsembril

kell 12.00 Tallinna linnaelumuuseumis Vene 17

Töötuba juhatab kõrgema kunstikooli Pallas nahadisaini professor, naha- ja köitekunstnik ning -konservaator Rene Haljasmäe.  
Rene Haljasmäe on kõrgemas kunstikoolis Pallas
osakonnajuhataja, kes vabal ajal tegeleb raamatute kunstilise köitmise ja trükiste ennistamisega ning juhatab meistriklasse. 

Vollständiges Revalisches Gesang-Buch (TLM _ 5057 Dr); Tallinna Linnamuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/1699493

Töötoas osalejad saavad tutvuda Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluvate haruldaste raamatutega. Näha saab köiteuunikume, eri stiilide ja materjalide näiteid ja tutvuda ajalooliste raamatute erisuguste köitevormidega 16.–20. sajandini. Praktilises osas valmistatakse klassikalise poolnahkmärkmiku kaas, see ornamenteeritakse ning kinnitatakse eelõmmeldud plokiga.

Kohtumine kestab 1,5 tundi,
pilet 12 €.
Grupi suurus 10 inimest.
Osta pilet Fientast.

 

 

Kus ja kuidas hoitakse esemeid

teisipäeval, 6. detsembril venekeelne ekskursioon 

kell 17.30 Tallinna linnaelumuuseumis Vene tn 17 

Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Tina Timonen õppis A. L. Stieglitzi nimelises Peterburi Riiklikus Kunsttööstusakadeemias kunstiteaduse erialal. Kohtumisel saab teada, kes on koguhoidja ja millega ta muuseumis tegeleb.

Tallinna Linnamuuseum eksponeerib muuseumikülastajatele ainult 3% oma kogudest. Kus ja kuidas hoiustatakse muuseumis ülejäänud esemeid? Sellest ja muudest kogude osakonna tööülesannetest saab lähemalt kuulda venekeelsel kohtumisel kultuuriloolise kogu hoidja Tina Timoneniga. 
Ekskursioonil Tallinna linnaelumuuseumis Vene 17, mis on ühtlasi Tallinna Linnamuuseumi keskuks, tutvustatakse lühidalt kunagise kaupmehemaja keskaega ulatuvat ajalugu ja selles hoones avatud eritüübilisi hoidlaid. Näha võib keskaegsesse keldrisse rajatud kaasaegset avatud hoidlat, kus hoitakse Tallinna Linnamuuseumi keraamika-, vase-, messingi- ja pronksikollektsioone, aga ka klassikalisi, tavapäraselt üksnes muuseumitöötajatele ligipääsetavaid hoidlaruume.
Juttu tuleb ka näituse ettevalmistamisest ja ülespanekust, mis kõik on samuti seotud koguhoidjate tööga.
Lisaks saab ka ülevaate, kuidas üks ese muutub museaaliks ja milliseid protsesse tuleb tal selleks läbida, et jõuda muuseumi hoidlasse.

Ekskursiooni kestus on 1,5 tundi.
Osaleda saab muuseumipiletiga.

 

Kaalud ja mõõdud ajaloos

teisipäeval, 13. detsembril

kell 17.30 Tallinna Linnaelumuuseumis Vene tn 17

Mõõtudest ja mõõtmise maailmast räägib Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell.

Kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell on töötanud muuseumis üle 45 aasta ning on olnud selle aja jooksul paljude näituste, sealhulgas mõõtmise ajaloost rääkiva näituse „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ kuraator.

Kohtumisel räägitakse, kuidas kaalude leiutamisel ja kasutamisel osalesid üksteisest sõltumatult paljud rahvad. Pea kõikidel olid kasutusel inimese kehaosade järele kohandatud pikkusmõõdud: pöial, küünar, jalg. Raskuste kaalumisel ei saanud läbi kangi tundmata, mis pani aluse kangkaalude tekkele. Kaalud ja mõõdud erinesid aga riigiti ja piirkonniti. Näiteks meie naaberriikide, Rootsi ja Venemaa ning Eesti- ja Liivimaa kasutasid erinevaid raskus-, vedeliku- ja pikkusmõõte.

Tunnis saab tutvuda Eestis läbi aegade kasutusel olnud kaalu- ja mõõtühikutega, mis kehtisid kuni meetermõõdustikule üleminekuni 1. jaanuarist 1929. 

Kohtumine kestab 45 minutit, osaleda saab muuseumipiletiga.
Grupi suurus 12 inimest.
 

 

 

 

Kevadhooajal TOIMUNUD:

26. mai kell 17.30, Kiek in de Köki kindlustustemuuseum
Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse

Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse algab Vabaduse väljakult, kust avaneb sissepääs bastionikäiku. Ekskursioonijuht on ka käikudes oleva raidkivimuuseumi kuraator ja räägib selle muuseumi loomisest ja eripärasest asukohast.
Piki maa-alust bastionikäiku suundutakse Kiek in de Köki torni, kust saab juba linnamüüril kulgeval kaitsekäigul vaadet imetledes jõuda Neitsitorni. Risto Paju on näituste “Neitsitorn kui kunstitempel” ja “Neitsitorn kui kohvik 1980” kuraator. Ekskursioon lõpeb Neitsitorni IV korrusel, kus on taastatud algne 1980. aastal loodud sisustus. Mõistagi peab sel puhul tornis ka kohvi jooma ning vaatama kõrgustest üle linna avanevat vaadet.
Ekskursioon algab Raidkivimuuseumist (Vabaduse väljak), kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga (12 €). Grupi suurus 12 inimest.

Pilet osta Fientast.

 

ekskursioon Kiek in de Kökki ja bastionikäikudesse koos Toomas Abilisega

Ajaloolane Toomas Abiline oli 15 aastat suurtükitorni kapteniks, juhatades muuseumi kujunemist maa-aluseid ja maapealseid kindlusrajatisi ühendavaks terviklikuks linnaajaloost kõnelevaks muuseumikompleksiks. Praegu jätkab ta linnaajaloo uurimist teaduse ja kogude osakonna vanemkuraatorina.

Ekskursioonil saab näha bastionikäikude osi, kuhu külastajad igapäevaselt ei satu: Rootsi bastioni pimedaid ja rõskeid tunneleid koos seal elavate haruldaste koopaämblikega, Türgi tiiva hämaraid urkaid; pilgu saab heita suurtükitorni põrandate alla ning otsida üles eriti peidetud salaruumi. Toomas räägib ka põnevaid ja kummalisi lugusid, mis juhtunud tema muuseumijuhi karjääri jooksul ning milline on kirev kummituste galerii, keda kindlustustemuuseumi tornides ja käikudes aegade jooksul nähtud.

Ekskursioon algab Kiek in de Köki kindlustustemuuseumist Komandandi tee 2, kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga 12 €. Grupi suurus 15 inimest.

Lauri Frei tutvustab muuseumi arhiivkogus leiduvaid propagandaplakateid. 

Nõukogude Liit suhtles tavakodanikega tihti propaganda võtmes. Üheks oluliseks propaganda esitamise viisiks olid kõikvõimalikud pilttrükised – plakatid ja postrid. Plakatitel esitatud propaganda sisu varieerus ajast sõltuvalt. Teise maailmasõja ajal loodi kõrgetasemelisi sõjateemalisi plakateid. Rahuajal käsitles nõukogude propaganda plakateil nii vastasseisu kapitalistliku maailmakorraga kui ka erinevaid sotsiaalreklaami teemasid. Plakatite autoreiks olid enamasti kõrgharidusega kunstnikud ning sellest tulenevalt on nõukogude propagandistlik pilttrükis ka kunstiajaloolaste jaoks hinnatud uurimisvaldkond.

Plakateid tutvustab Lauri Frei, Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu hoidja, vanade raamatute ja dokumentide spetsialist. Lauri on tundnud muuhulgas huvi Tallinna kalmistute vastu ning selgitanud välja ainsa 19. sajandil Tallinnas surnud Tartu ülikooli rektori siinse matmispaiga.

 


Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse
 
Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse algab Vabaduse väljakult, kust avaneb sissepääs bastionikäiku. Ekskursioonijuht on ka käikudes oleva raidkivimuuseumi kuraator ja räägib selle muuseumi loomisest ja eripärasest asukohast.

Piki maa-alust bastionikäiku suundutakse Kiek in de Köki torni, kust saab juba linnamüüril kulgeval kaitsekäigul vaadet imetledes jõuda Neitsitorni. Risto Paju on näituste “Neitsitorn kui kunstitempel” ja “Neitsitorn kui kohvik 1980” kuraator. Ekskursioon lõpeb Neitsitorni IV korrusel, kus on taastatud algne 1980. aastal loodud sisustus. Mõistagi peab sel puhul tornis ka kohvi jooma ning vaatama kõrgustest üle linna avanevat vaadet.
Ekskursioon algab Raidkivimuuseumist (Vabaduse väljak), kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga (12 €). Grupi suurus 12 inimest.

 

 

Digiteerimise ja konserveerimise köögipool

Tallinna Linnamuuseumi koguhoidjad tutvustavad kohtumistesarjas „Kaadri taga“ muuseumi varjulolevat köögipoolt. Teejuhid kõige põnevamate ruumide ja museaalide juurde on Tallinna Linnamuuseumi säilitaja-kuraator Merike Neidorp ja vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu (kultuurilooline kogu), klaasi- ja tekstiilikogu hoidja Triinu Tuvi ning peavarahoidja Maris Rosenthal.
Tallinna Linnamuuseumis on teoksil suur digiteerimisprojekt, millega muudetakse paljude muuseumi kogude, sh mitmete väga eriliste museaalide info ja kujutised veebis kättesaadavaks. Fotostuudiod, kus põhitegevus toimub, asuvad nii Linnaelumuuseumis (Vene 17) kui ka konserveerimisruumides Vene 6. Ekskursioonil saab näha, kuidas konserveeritakse ja valmistatakse digiteerimiseks ette kultuuriloolise ja tekstiilikogu esemeid ning toimub digiteerimine.
Ekskursioon algab Tallinna linnaelumuuseumist (Vene 17), kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga 6 €. Grupi suurus 10 inimest.

 

Ando Pajus tutvustab 20. sajandi tulirelvi ja räägib linnalahingutest.

Tallinna Linnamuuseumi ajaloolane, numismaatika- ja relvakogu hoidja Ando Pajus on tuntud kui üks Eesti parimaid ajaloolise relvastuse, aga ka heraldika asjatundjaid.
Kohtumisel tutvustab Ando Pajus ajalooliste näidete põhjal, mida endast kujutavad linnalahingud.
Tallinna Linnamuuseumi relvakollektsioonis leiduvate sõjariistade tutvustamisel pööratakse peamist tähelepanu 20. sajandi sõdades Eestis kõige enam kasutust leidnud tulirelvadele, mis valmistatud peamiselt NSV Liidus ning USA-s. Eraldi teemana tulevad jutuks ka linnalahingud ja neis käiku läinud kõige iseloomulikumad ning eelistatumad tulirelvad. Peale selle on võimalik oma silmaga näha kollektsioonis leiduvaid haruldasi relvi veidi varasemast ajastust ja nende kohta teada saada nii mõndagi huvitavat. Näidete abil saab rääkida lähemalt ka pöördelistest muudatustest ja uuendustest relvade arengus.