Tule vaata 1930. aastate Neitsitorni ja Taani kuninga aeda kujutavat maketti Neitsitornis

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis näeb Neitsitorni teise korruse galeriis nüüdsest elutruud maketti, mis kujutab Taani kuninga aeda ja seda piiravat linnamüüri koos Neitsitorni ja Tallitorniga 1930. aastatel.

Tallitorn ja aed nn koduperioodil, u 1930. aastatel.
Foto: Meeli Küttim

Makett kujutab aega Tallinna ajaloos, kui sõjalise tähtsuse minetanud keskaegsed kaitserajatised võeti kasutusele eluruumidena, linnakodanike kodude ja kortermajadena.

18. sajandi lõpul, mil Tallinna elanikkond kasvas, suurenes linnas vajadus elamispinna järele. Nüüd võetigi laiemalt eluruumidena kasutusele kaitseotstarbe minetanud kindlustused. Kindlustustest said kodud ja kodud said kindluseks elanikele, kelle seas näiteks Neitsitornis tegutses tuntud kunstnikke ja mõjukaid linlasi. Neitsitorn ongi linnas üks ajaloos enam välimust muutnud ja ümber ehitatud torn. 19 sajandi alguses kujundati endisest neljakorruselisest kaitserajatisest  kahe ja poole korruseline, eenduva poolkaarse seina ja kõrgete akendega klassitsistliku fassaadiga elamu. Nõukogude ajal, 1960. aastate lõpus aga asuti elumaja lammutama ja 1970. aastatel taastati Neitsitorn neljakorruselise kaitsetornina, kuhu sisse kavandati ka kohvik.

Neitsitorni on kasutanud ateljeena väljapaistev akvarellist Carl Alexander von Winkler. Kaksikvendadest kunstnike Kristjan ja Paul Raua jaoks oli Neitsitorni maja teine korrus ka kodu eest, arhitekt ja akvarellist Karl Burman sen. elas selsamal pinnal 25 aastat, torni esimese korruse korteris elas kunstnik Henrik Olvi jne.

Kauni aia-ala ümber olevates hoonetes on elanud, tegutsenud ja töötanud teiste seas nii ettevõtja ja esimesi eesti soost linnaruumi kujundajaid Hans Heinrich Falck kui ka Vene keisrite ihuarst Philipp Karell, maja omanikeks on olnud parun Alexander von der Pahlen – Peterburiga raudteeühenduse looja ja paljud teisedki.

Makett kujutab aega 1930. aastatel, mil kogu ala-ala oli jätkuvalt erakätes. Praeguse Taani kuninga aia üldilme oli tänasest väga erinev. Siin laius suur roheline koduaed, kus leidus rohkesti õuna-, ploomi- ja kirsipuid ning sõstrapõõsaid, madalad puitmajad kössitasid linnamüüri ääres. Neitsitorni krohvitud ja helekollaseks värvitud kivielamu mõlemal tiival olid madalad puitrajatised, ühel neist terrass.

Neitsitorni ja aia-ala makett asub Neitsitorni teise korruse galeriil, mille vastasseinal näeb ka fotosid eluolust just samast ajast. 1930, aastate teisel poolel elas Neitsitorni elumajas eesti-saksa perekond von Bockid. Väärtusliku pildimaterjali autoriks ongi harrastuspiltnik Berend von Bock.

Tänast Taani kuninga aeda kutsuti 1930ndatel lihtsalt Kuningaaiaks. Legendi järgi peeti silmas pigem Rootsi kui Taani kuningat. 19. sajandil nimetati aeda kinnistuomanike järgi Nestleri, Liemanni või Sieversi aiaks.

Restaureerimis- ja konserveerimistöödega Taani kuninga aia piirkonnas alustati linnas juba 1951. aastal, kuid oma sõjaeelse ilme säilitas Taani kuninga aed veel 1960. aastate lõpuni.  Arhitektuuriloolase Villem Raami uurimistööde põhjal  valmis 1973. aastal projekt Neitsitorni restaureerimiseks. Lammutati Neitsitorni klassitsistlik fassaad koos puidust juurdeehitustega ning taastati torn tema keskaegsel kujul, lisades säilinud kehandile kaks korrust koos kõrge katusekiivriga. Rekonstrueeriti ka Tallitorn ning linnamüüri lõik Neitsitorni ja Lühikese jala väravatorni vahel, taastati keskaegne müürikäik. Kunagine kodune viljapuuaed kujundati ümber avalikuks haljasalaks.

Makett pakub kindlasti mõtlemisainet, kui palju Tallinna vanalinna ilme on veel 20. sajandil muutunud ning kuidas on selle ajaga muutunud ka restaureerimise põhimõtted.

 

Maketi valmistasid OÜ Elukunstnik ning Siiri ja Mait Murumäe. Kunstnik oli Jaagup Roomet, konsultandid Risto Paju ja Tõnu Pedaru, projektijuht Toomas Abiline.

Laupäeval, 25. septembril kell 14.00 kutsume kõiki ekskursioonile “Taani kuninga aed muutuvas ajas”, kus ajaloolane Tõnu Pedaru räägib lähemalt Taani kuninga aia ning Neitsitorni ajaloost, tutvustades ka vastvalminud maketti.

Ekskursiooni algus Neitsitornis, osalemine muuseumipiletiga (6 € täispilet, 4 € sooduspilet).