Kultuurilehes Sirp Fotomuuseumi „Värvikõdi“ näitusest kirjutades jõudis Andrus Laansalu mõtteni, et eri ajastutel on justkui oma värvid. Fotomaterjalide värviedastus, tonaalsus ning nende muutumine ajas ei mõjuta üksnes seda, millised vanad fotod välja näevad, vaid ka seda, millisena me minevikku mäletame ja ette kujutame.

Digiajastu on toonud sellesse suhtesse uue nihke. Mustvalge foto saab mõne hetkega värviliseks ning ajalooline inimene võib korraga näida meile ootamatult kaasaegne. Värv muudab mineviku lähedasemaks, kehalisemaks ja emotsionaalselt haaratavamaks, kuid võib samal ajal varjata foto enda ajaloolisust. Kui anname vanale fotole värvid, mida seal algselt ei olnud, siis mida me õigupoolest muudame: pilti või oma ettekujutust minevikust?

Ka mälu-uuringud osutavad, et foto värvilisus mõjutab meie tajutavat ajalist distantsi. Samu ajaloolisi sündmusi tajutakse mustvalgetel fotodel kaugemasse minevikku kuuluvana kui värvilistel. Kui värv suudab muuta meie tunnetust sellest, kui kaugel ajaloos mingi sündmus asub, pole koloreerimine enam pelgalt tehniline või esteetiline võte.

Loenguõhtul „Kas minevikku tohib üle värvida?“ arutleb Andrus Laansalu värvi, fotograafia ja mälu suhete üle. Kuidas saavad fotomaterjalide värvidest ajastu värvid? Mida teeb fotode vananemine meie mäluga? Mis juhtub ajaloolise kujutisega siis, kui taastame, parandame või loome selle värvid digitaalselt uuesti? Ning kus jookseb piir mineviku nähtavamaks tegemise ja selle ümberkirjutamise vahel?

Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant ja lektor, kelle uurimishuvid paiknevad kunstiteaduse, konserveerimise ja biosemiootika kokkupuutepunktis. Teda huvitab, mis juhtub kunstiteosega siis, kui selle materiaalne olemus muutub: kui objekt vananeb, laguneb, puruneb või kaob ning kuidas me neid muutusi kultuuriliselt tajume ja tõlgendame. Tuues Laansalu lähenemise värvifotograafiasse, muutuvad need küsimused eriti nähtavaks: värvid pleegivad ja nihkuvad, materjalid vananevad ning kujutis võib aja jooksul hakata erinema sellest, millisena see kunagi loodi. Nii muutub foto ise ajas ning koos sellega ka meie suhe kujutatud minevikku.