Kirik ja kalmistu
Seegi kompleksi kuulus ilmselt selle rajamisest peale 13. sajandil kabel koos selle ümber kujunenud kalmistuga.
Kabel ja kirik
Liivi sõja ajal keskaegne kabel lammutati. Peale sõda ehitati kirik juba teise kohta kalmistust veidi kõrvale. 18. sajandil ehitati kirik suuremaks, 19. sajandi lõpul sai hoone oma tänaseni säilinud terava viilkatuse ja uhke neobarokse tornikiivri. Nõukogude perioodil laohoonena kasutatud ja üsna nukras seisus olnud kirik restaureeriti 1998. aastal. Praegu kasutab kirikut Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Kalmistu
Nagu näitasid arheoloogilised uuringud, jäi seegi kalmistu suuresti praeguse Tartu maantee läbimurde alale. Kalmistu oli sellel kohal kuni 1772. aastani, mil Vene keisrinna Katariina II keelas linna kirikaedadesse matmise. Arvestuslikult oli kalmistule sängitatud peaaegu 500 aasta jooksul umbes 6000-7000 inimest. Kalmistule maeti seegi hoolealuseid, tõenäoliselt ka eeslinna ja ümberkaudsete külade elanikke.
Arvestuslikult oli kalmistule sängitatud peaaegu 500 aasta jooksul umbes 6000-7000 inimest.