„Muuseumi laboratoorium“: Tallinna vene muuseumi uus eksperimentaalnäitus

„Muuseumi laboratoorium“ on eksperimentaalnäitus. Näituse loomisel keerasime pahupidi traditsioonilise lähenemise ja räägime lihtsalt inimestest ja argielust.

Laboratoorium teeb nähtavaks eestivene inimeste lood, suunab mõtestama identiteedi paljusust, kodu- ja kuuluvustunnet, nende rolli ja kohta ühiskonnas ning selle muutumist ajas. Näitus sünnib järk-järgult: alustame antropoloogilisest mikrotasandist ehk isiklikest lugudest, millele lisandub ajalooline makrotasandi pilt, ning järgneb kaasaegse kunsti vaatenurk. Tervikpildini võib jõuda vaid hoomates lugude erinevaid tahke ning tajudes minevikku ja olevikku suhet, arvestades isiklike mälestustega, sotsiaalse ja emotsionaalse kontekstiga.

Muuseum kannab kultuuride vahendaja rolli. Väärtustame koosloomet ning toetame empaatiat ja mõistmist. Muuseumi laboratooriumi eesmärgiks on üheskoos külastajatega selgitada välja tulevase püsinäituse teemad, mis peegeldavad eestivene lugu ning mida oleks vaja meie ühiskonnas nähtavale tuua. Seega on eksperimentaalnäitusel peamine roll näituse külastajal, kelleta ei saa laboratooriumis uusi teadmisi luua ega kaardistada eestivene lugu.

Vaata, räägi, aruta, jaga! Ära anna teistele hinnanguid, vasta oma isikliku looga. Nii saad jäädvustada muuseumis just omaenda lugu.

 

Lugude jagamise aluseks on installatsioonid, mille loovad näituse kuraatorid:

 

IDENTITEET

Jaanika Jaanits, Rakendusliku antropoloogia keskus

Mida vastad, kui sinult küsitakse, kes sa oled? Millest oleneb, kellena ja kuidas end teistele esitled? Millest koosneb meie identiteet?
Installatsiooni eesmärgiks on tuua esile identiteetide paljusus ning ärgitada inimesi mõtlema oma erinevatest identiteetidest, rollidest ja kuuluvusest. Identiteet tähendab erinevate tunnuste alusel teatava grupiga samastumist ning loob jagatud kuuluvustunnet. Samal ajal teame ka, mille poolest erineme neist, kes sinna gruppi ei kuulu. Oma elu jooksul kuulume erinevatesse gruppidesse ja omame seetõttu ka mitmeid identiteete ning erinevaid rolle. Kuidas aga mõjutavad need erinevad identiteedid suhteid, suhtumisi, mõtlemist, arusaamu?
Kutsun üles vaatama nii enda kui teiste puhul sügavamale kui rahvuslik päritolu, ametikoht või sugu ning leidma seda ühisosa ja sarnasusi, mis meil inimestena on. Oma identiteetidest mõtlemisel on abiks ja inspiratsiooniks vene keelt kõnelevate Eesti elanike kogemused ja lood.

 

STATISTIKA JA AJALUGU

ajaloolane Olev Liivik koostöös Hiljar Tammelaga

Mõnikord armastatakse öelda, et on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Selles väites on omajagu tõtt, sest andmeid on võimalik koguda, esitleda ja tõlgendada erineval viisil ja eesmärgil, aga mille muu kohta ei saaks öelda sama? Mina usun ajaloolasena statistikasse ja pean loendusi väärtuslikuks ajalooallikaks. Ma arvan, et erinevate seoste ja arengute mõtestamiseks ja mõistmiseks Eesti ühiskonnas tuleb tihedamalt vaadata statistika peeglisse. Selleks pakuvad suurepäraseid võimalusi rahvaloendused alates 19. sajandi lõpust, aga ka muud statistilised aegread. Just sellest lähtuvalt olen püüdnud käesoleval näitusel kujutada ja mõtestada vene ajalugu, rahvastikuprotsesse, haridust ja keeleoskust tsaariaja lõpust meie kaasajani. Aga nüüdisaegne statistika ajalugu on siiski lühike ning mistahes protsesside analüüsimiseks tuleb Eesti ajaloos minna palju kaugemale. Selleks tuleb vaadata väga erinevate allikate poole, olgu nendeks siis kroonikad, reisikirjad või keisri ukaasid, mis on täiel määral seotud ka venelaste ajalooga Eestis.

 

ARGIPÄEVAD PANEELMAJA KÖÖGIS

sotsioloog Alina Jašina-Schäfer

Mis roll on paneelmaja väikesel ruumil köögi näol meie elus? Kunagi oli köök sotsiaalne ruum, kus dissidendid said omaette olla, kus nõukogude ajal hoogsalt arutati poliitikat, isiklikke suhteid, kuulujutte. Kas köök on tänapäeval mõeldud vaid kokkamise ja toidu tarbeks?

Meie köök siin ja praegu on avatud ruum suhtlemiseks, meie isiklike lugude ja Eesti elu kogemuste jagamiseks. Kuulame köögis toitu valmistades raadiot või vaatame telekat, teed juues lehitseme uudiseid või lihtsalt lobiseme ei millestki. Kui tihti ilmnevad tänu argipäevastele harjumustustele meie igapäevaellu mineviku ja kaasaja varjud ja hääled? Need varjud on nähtamatult alati meie elus ja kujundavad meie suhteid teiste inimestega, meie püüdmisi ja unistusi, olles küsimuse „Kes ma olen?“ lahutamatuks osaks.

Kuid missuguseks kujuneb köök, on lõpuks teie otsustada.

 

KUNSTIPROJEKT (II saal, november 2021)

kunstnik Tanja Muravskaja

Eestivenelasi ühendavaks koeks on kahtlemata Eestis – kõikide eestimaalaste ühises poliitilises ja õiguslikus ruumis elamine. Eestivenelaste paljude tunnusjoonte seast võiks aga esikohale tõsta nende jaoks ühist vene keelt. Keel kannab ja peegeldab riigikorralduse, põlvkondade ja perekonna muutusi, transformeerudes nagu elav ja kasvav organism – näiteks puu. Kohati muutub aga kasvava ja kujuneva puu osa tahkjaks, kivistunuks, mis võimaldab meil eristada selle sisu ja seda analüüsida. Vene keel, nagu ka Eestis elavad rahvused ja nende identiteetide paljusus, on väga mitmekülgne. Kunstinäituse kontseptsioon seisneb venekeelsete sõnade – püsivate, väärtuslike, lapsepõlve mälestustest ja ühe inimese jaoks iseloomulikust väljendusrikkast sõnavarast pärit – paljususe kogumises ja kaardistamises. Eesmärgiks on luua mosaiigitaoline pannoo, paljudest sõnadest koosnev atlas, mis osutaks eestivenelaste identiteetide ja ajaloo mitmekesisusele tänapäeva Eestis.

 

Näitus muutub ajas. Tule tagasi! Jälgi laboratooriumi veebis. Osale lugude jagamises, fotode kogumises ja loosides, üritustel, räägi või jäta meile oma tagasiside kirjalikult. Sinu arvamus on tähtis!

Publikuprogramm valmib koostöös vabatahtlikega, kes on läbinud Loov Euroopa rahvusvahelise projekti „Muutuste loojad: vahendades vähemusi“ (MeM) raames kultuuri- ja kunstivahendamise koolituse.

 

Fotod: Annika Haas

 

Muuseumi meeskond: Jelena Tšekulajeva, Julia Kornejeva, Irina Krivorukova, Johanna Rannula

Kuraatorid: Jaanika Jaanits (Rakendusliku antropoloogia Keskus), Olev Liivik ja Hiljar Tammela, Alina Jašina-Schäfer, kunstnik Tanja Muravskaja

Tõlk: Jelena Rõbakova

Produktsioon: DADA

 

Täname abi eest: Auli Tohv, Lauri Frei, Jelena Kazinjan, Irina Gavriltšik, Lennart Kumm, Leo Savila, Andres Lall

 

Eksperimentaalnäitus on avatud kuni septembrini 2022 Tallinna vene muuseumi Pikk 29 a tänavapoolses saalis.