Näituse “MUUMIRAHU. Elurõõm ja tarkus suurtükitornis” publikuprogramm kutsub Kiek in de Köki torni näituse „Muumirahu“ keskele arutlema olulistel teemadel, mis teevad ärevatel aegadel sündinud muumimaailma meile nii mõistetavaks ja oluliseks.

7. novembril kell 17:

Kuidas aitab muumifilosoofia saada õnnelikuks?

Näituse kuraatorit ja tekstide autorit, „muumidoktor“ Sirke Happoneni intervjueerib Soome Instituudi juhataja, muumisõber Hannele Valkeeniemi.

“Muumidoktor” Sirke Happonen näituse Muumirahu avamisel

Paljud tunnevad Muumioru tegelasi, kuid vähem mõeldakse muumilugude filosoofilisele küljele: vabadus, sallivus, turvalisus ja side ümbritseva loodusega. Iga tegelane on ainulaadne ja üllatav, pakkudes igas vanuses lugejatele avastamisrõõmu ka mitmendat korda üle lugedes. Muumimaailma võlu võtmeks on erinevate tegelaste eluväärtuste rahumeelne kooselu.

Muumilood ei kujuta utoopiat, vaid võimalikku maailma, kus valitseb elurõõm ja mitmekesisus, kinnitab Sirke Happonen, kes on tuntud Tove Janssoni loomingu uurija ja üks maailma vähestest „muumidoktoritest“. Sirke on käsitlenud muumitekstide ja illustratsioonide esteetikat oma doktoritöös ning avaldanud mitmeid Janssoni loomingul põhinevaid teoseid, artikleid, tõlkeid ja näitusetekste, mh on ta kirjutanud muumi-tegelastest raamatu „Muumiopas“ (Muumitegelaste teejuht). Eesti keeles on ilmunud Tove Janssoni lühijuttude ja esseede kogu „Puiestee ja teisi jutte“, mille Sirke on toimetanud ja varustanud järelsõnaga.

Mida saame õppida muumitrollidelt ja teistelt muumimaailma tegelastelt? Kas muumitrollide filosoofia abil saaksime õnnelikumaks või lausa õnnelikuks?

Piletid: 8 / 6 €; ITIC kaardiga õpetajatele ning muuseumikaardi omanikele tasuta. OSTA / registreeri PILET.

26. novembril kell 17:

Kes on meie nähtamatud lapsed?

Eia Uus.

Tove Janssoni “Nähtamatust lapsest” inspireeritud teemadel vestlevad Kiek in de Köki kindustustemuuseumis kirjanik ning kogemusnõustaja Eia Uus ja Peaasi psühholoog-nõustaja Kristel Habicht-Spriit.

Nähtamatu laps on üks Muumimaailma puudutavamatest lugudest. Katkisest perest pärit Ninni eest hoolitseb irooniline ja õel tädi. Laps tunneb, et ta ei kõlba millekski ega sobi kuhugi, ja nii ongi ta muutunud nähtamatuks. Muumipere juurde jõudes pole teda enam üldse näha, kohalolust annab märku vaid kelluke kaelas. Muumiperes elades ilmuvad aga varsti nähtavale jalad, pisitasa, samm-sammult muutub ta aina rohkem nähtavaks, kuni Muumimammat kaitstes kehale ka nägu tekib.

Selline areng vajab julgust, aga kust seda võtta? Kes on praegu meie ühiskonna nähtamatud lapsed – või täiskasvanud – kes justnagu ei kõlbaks ega sobiks kuhugi? Kas Ninni loo abil saame aidata neil leida endas julgust ja enesekindlust?

Eia Uus on 20 aastat tegelenud vaimse tervise teavitustööga. Tove Janssoni “Nähtamatus lapses” tunneb ta palju ära ka end ning lapsena nähtamatuks muutumist, millele aitasid kaasa diagnoosimata autismispektrihäire ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire. 

Kristel Habicht-Spriit on kahe eelteismelise tütre ema, kes Peaasjades töötades puutub kokku noortega eelteisemelistest kuni noorte täiskasvanuteni. Lisaks toetab ta vanemaid ja peresid Räägime Lastest meetodil, kus vanemad saavad enam teadlikuks ja mõistavad lapse või noore tugevusi ja haavatavusi ning tajuvad ka enda pere ressursse.

Piletid: 8 / 6 €; ITIC kaardiga õpetajatele ning muuseumikaardi omanikele tasuta. OSTA / registreeri PILET.

Näituse publikuprogramm on sündinud koostöös Soome Instituudiga ning koosneb vestlusõhtutest ja lasteprogrammist.

Aruteluõhtutel võetakse fookusse Tove Janssoni loomingu tuumteemad sõjaohust inimsuheteni ja mõeldakse, kuidas nendega toime tulla tänapäeval.

Näitus “MUUMIRAHU. Elurõõm ja tarkus suurtükitornis”

Tove Janssoni loomingu põhjal koos Muumimaailmaga sündinud väljapanek jagab igas vanuses külastajatega muumiperekonna rahu ja turvatunnet. Suurtükitorni kõrgeimal korrusel asuva näituse keskne sõnum – muumirahu – võtab kokku Tove Janssoni jaoks olulised teemad ja muumimaailma kontrastid. Näitusega tähistame ühtlasi 80 aasta möödumist esimese muumiloo sünnist ja 50 aasta möödumist esimese eestikeelse muumiraamatu ilmumisest.

Loe lähemalt.