Oktoobrikuu laupäeval, 4. oktoobril kell 13 kõnelevad ajaloolased Tallinna kuulsatest muldkindlustustest – 17. sajandil rajatud kunstmägedest ja orgudest,  mis mastaapsete maamärkidena piiravad tänaseni vanalinna keskaegseid torne ja kaitsemüüri.

Kõik ajaloohuvilised on oodatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi Neitsitorni lektooriumi kell 13.

Linnakindlustuste laupäevadest on saanud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi igasügisene traditsioon. Tänavu, mil meie esimese suurtükitorni Kiek in de Köki esmamainmisest möödus 550 aastat, on ajaloolaste ettekanded pühendatud muldkindlustustele ehk bastionaalvööndile, mis rajati peamiselt 17. sajandil. Olgu märgitud, et 17. sajandi lõpus Kiek in de Köki kaitsetorn kaasajastati ja integreeriti samuti muldkindlustuste süsteemi.

Tänavu möödub ka 400 aastat bastionide rajaja Erik Jönsson Dahlbergi sünnist. Samuti sai septembrikuus täis 315 aastat päevast, kui Tallinn pidi kapituleeruma Vene vägedele ilma lahinguta ehk pikki aastaid ehitatud ja hiigelressursse nõudnud muldkindlustused ei saanudki oma kaitseülesannet täita.

18. oktoobri loeng JÄÄB ÄRA esineja haigestumise tõttu, piletid ostetakse tagasi.

4. oktoobril kell 13
“Erik Jönsson Dahlbergh 400. Rootsi suurmees ja Tallinna bastionide kavandaja.”

Krahv, feldmarssal ja arhitekt Erik Dahlbergh. Portree autor David Klöcker Ehrenstrahl

Arheoloog Ragnar Nurk kõneleb Neitsitorni lektooriumis Erik Jönsson Dahlberghist, kelle sünnist möödus tänavu 400 aastat.

Erik Jönsson, aadlinimega Dahlbergh (1625–1703), projekteeris kindlustusi kõikjale Rootsi Läänemere-impeeriumi piirialadele. Räägime nii Dahlberghi loodud mitmesugustest kaitseehitistest – bastionidest, suurtükitornidest, merekindlustustest – kui ka tema igati silmapaistvast tegevusest sõjaväelase, kunstniku ja riigimehena. Tegu on isiksusega, kes suhteliselt lihtsast päritolust hoolimata tõusis lõpuks tänu oma andekusele, töökusele ja lojaalsusele Rootsi kuningriigi võimuhierarhia tippu ning kelle kuju võime näha Stockholmi kuningalossi fassaadil teiste rahvuslike suurmeeste kõrval. Tema Tallinnasse kavandatud uute bastionaalkindlustuste suurejoonelisus viitab nii linnale jätkuvalt omistatud sõjalisele tähtsusele kui ka rootslaste tõsistele ja pikaajalistele plaanidele seoses siinsete provintsidega. Tänapäeval on Põhjasõja ajaks valmis saadud kolm suurt bastionit – Rootsi, Ingeri ja Skoone bastion – omalaadseks monumendiks ligi 150 aastat kestnud Rootsi võimu perioodile linna ajaloos.

18. oktoobri loeng JÄÄB ÄRA esineja haigestumise tõttu, piletid ostetakse tagasi.

“Tallinna garnison Põhjasõjas” 

Ajaloolase Kalle Krooni ettekande teema on Tallinna garnison Põhjasõjas – väeosade iseloomustus, nende rahvuslik koosseis, komplekteerimine, varustus, arvukus ja sotsiaalne olme. Palju seisis 1710. aasta augustis, kui Vene väed piirasid Tallinna, linna kaitsel eesti soost mehi?

Info: giid-kuraator 517 5320, Tõnu Pedaru,