Tallinna Linnamuuseum rullis novembris ekspertiiside ja digiteerimise eesmärgil lahti raevaipadena tuntud kaheksa varauusaegset piltvaipa. Muuseumi eesmärk on panna vaibad tulevikus välja Avatud kogude hoones, et kõigil linlastel ja külalistel oleks võimalus imetleda Tallinna raevaipade ainulaadset ilu, käsitöömeistrite osavust ja ajastu lugu.

6. novembril avanes Eesti ja Belgia ekspertide juuresolekul haruldane võimalus näha tükikest 16. sajandi luksuskultuurist: taimemotiividega verdüüre, Saalomoni looga tapisseriid ning kuldlõngaga Oleviste altarikatet. 

Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluvad 16. sajandi piltvaibad – viis taimemotiividega verdüüri, kaks suuremat piltvaipa kuningas Saalomoni looga ning Oleviste kiriku antependium ehk altarikate – on hindamatu tähtsusega nii kohaliku kui ka rahvusvahelise kultuuripärandi seisukohast.

Novembri alul tulid vaipu hindama Belgia kuningliku piltvaipade konserveerimise stuudio DeWit eksperdid. Linnamuuseum koostöös Belgia ja Eesti spetsialistide (EVM Kanut) abiga töötab välja konserveerimismetoodika ning -plaani, et tulevikus oleks võimalik kaheksat vaipa korrastada eksponeerimiseks Tallinna Linnamuuseumi Avatud Kogude hoones. Hapras seisundis vaipu ei ole praegu võimalik tundlike museaalidele nõudlike säilitustingimuste tõttu välja panna. Tulevikus on kavas Tallinna Linnamuuseumi Avatud Kogude hoones eksponeerida hinnalisi konserveeritud tekstiilesemeid eraldi kliimavitriinides. Seni sai Linnamuuseumi ekspositsioonis ühtejärge 24 aastat näha üht verdüüridest, mis vajab nüüdseks põhjalikku puhastust ja korrastust.

Tallinna rae tellimustööna valmistatud piltvaibad peegeldavad varauusaegse käsitöö ja globaalse kaubanduse tipptaset, reformatsioonijärgset kunstipoliitikat ning raehärrade trenditeadlikkust. Neil on kujutatud Tallinna vapp ja tellimise aasta 1547. Rae vaipade materjaliks on villane villasel lõimel ja need valmisid mitme meistri koostöös Enghienis Henri van Lacke töökojas juba 1548. aastal.

Oleviste kiriku altarikatte täpne tellimis- ja valmimisaeg pole teada, aga arvatavalt oli tellijaks raehärra Lutke van Oyten ca 1553-1557 ja valmimisaeg enne 1560. aastat, mil Oyten kodulinna moskoviitide eest kaitstes Jeruusalemma mäe lahingus langes. Antependium kooti Brüsseli töökojas villast, siidist ja kuldlõngast, selline töö võis võtta aega 3–4 aastat.

Suurem osa taolistest vaipadest on aja jooksul hävinud, meie vaibad on imekombel säilinud praktiliselt terviklikuna. Tegemist ei ole pelgalt luksuslike sisustusesemetega, vaid tähelepanuväärsete võimu, prestiiži ja Euroopa kultuurisuhete sümbolitega, mis annavad ainulaadse sissevaate linna ajaloolisse identiteeti ning rikastavad nii kohalikku kui ka rahvusvahelist kultuuripärandit.

Tallinna rae piltvaipade lugu tutvustab ka Tallinna Linnamuuseumi trükis.

Vaata ka raevaipade tutvustust 11. novembri Ringvaates

Piltvaipade teemaga tegelevad Tallinna Linnamuuseumis:
Pia Ehasalu, Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor – vaipade ajalooline ja kunstiajalooline tähtsus;

Maris Rosenthal, Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidla – Tallinna Avatud kogude projekt ja vaipade kavandatav eksponeerimine;

Merike Neidorp, Tallinna Linnamuuseumi vanemkonservaator – raevaipade konserveerimislugu, kavandatav re-konserveerimine;

Triinu Tuvi-Kusterle, Tallinna Linnamuuseumi klaasi- ja tekstiilikogu hoidja.

Rahvusvahelist konserveerimistööd ja raevaipade seisundit kommenteeris ning Belgia eksperte esindas raevaipadega tutvumisel Belgia kuningliku piltvaipade konserveerimisstuudio De Wit direktor Pierre Maes https://www.dewit.be/

Lisainfo:

Foto: Tallinna rae piltvaip „Saalomon sõidab Giihoni allikale. Saalomoni kuningaks võidmine“ (TLM _ 8459 H 398); Tallinna Linnamuuseum; TLM_8459h_jh-03-dt https://www.muis.ee/museaalview/1198314