Rahvuskultuuride päevadel on Tallinna rahvaste muuseumi ja Kalamaja muuseumi fookuses tatarlased ja tatari kultuur. 21. septembril on Tallinna rahvaste muuseumisse sissepääs 1 €.

Rahvuskultuuride päevad on ellu kutsutud Tallinna mitmekülgse ja huvitava rahvusliku mitmekesisuse ja siinsete rahvuste tutvustuseks. Tallinna rahvaste muuseumi sündmused on osa Tallinna rahvuskultuuride päevade programmist. Rahvuskultuuride päevad toimuvad Tallinnas 20.–28. septembrini 2025.

Tatarlased, kellele muuseumis tänavu tähelepanu pöörame, on vene, ukraina ja valgevene ning soome ja juudi rahvuse kõrval üks Tallinna suurimaid rahvusgruppe. Loe Tallinna tatarlastest lähemalt lehe allosast.

20. septembril kell 15.00

Tatarlased Tallinnas – minevikus ja tänapäeval.
Tallinna rahvaste muuseumis vestlevad tatarlaste sajanditepikkusest ajaloost Tallinnas põline Eesti tatarlane ja Islami Keskuse nõukogu liige Timur Saripov ja ajaloolane Toomas Abiline.

Baškiiri rhavapillil kurai mängib Ilnur Hairullin. Pakutakse tatari suupisteid.

Osaleda saab muuseumipileti ja muuseumikaardiga.

Osta pilet

24. septembril kell 17.00

“Islami kalmistud ja matused Eestis tatarlaste kogukonna näitel”.
Religiooniuurija Nansy Raudsik tutvustab oma loengus huvitavat ja vähetuntud teemat, moslemi kalmistuid ja tatarlaste matusekombeid Eestis.

Tatarlaste kogukond on Eesti islamirahvaste hulgast suurim, nende ajalugu siinmail ulatub tagasi juba 16. sajandisse. Tatarlaste matusekombestik sisaldab islamile üldiselt omaseid tavasid, tataripäraseid elemente, kuid ka Eestile ainuomast. Matusekombestiku peamisteks osadeks on surnu valvamine, pesemine, riietamine, kirstupanek, matusetseremoonia, palve lugemine kalmistul, Sadaqa – rätikute või raha jagamine, mälestuspäevade pidamine.

Osaleda saab muuseumipileti ja muuseumikaardiga.

Loe lähemalt ja osta pilet

25. septembril kell 18.00
Kalamaja muuseumis kokandusõhtu “Tatari toit Daniaga”

Rahvuskultuuride päevade kokandusõhtut juhib Dania Vares.

Dania on kolmanda põlve kohalik tatarlane, tema ema ja isa on mõlemad tatarlased. Dania isapoolne vanavanaisa rändas Eestisse 1896. aastal ja rajas Tallinnasse Viru tänava algusesse karusnahakaupluse. Emapoolse suguvõsa vanaema on sündinud Eestis, vanaisa oli aga soometatarlane.

Osta pilet

Põline Eesti tatarlane ja Islami Keskuse nõukogu liige Timur Saripov räägib tatarlaste sajanditepikkusest ajaloost Tallinnas.

Tõsisem kokkupuude toimus tallinlastel tatarlastega juba Liivi sõja ajal (1558–1583). 1570. aasta Tallinna piiramise ajal moodustasid tatarlased ligi veerandi Vene vägedest. Paljud tatarlased läksid üle rootslaste poolele ja jäid Eestisse elama.

Esimene suurem islamikogukond tekkis Tallinnas pärast 1721. aastat, kui siia asus elama Vene sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlasi. Tallinnas viitab sellele Tatari tänava ja Uus-Tatari tänava nimi, mis tuleneb 18. sajandil sealkandis tekkinud tatarlaste asulast. Uue lainena saabusid Tallinnasse tatari kaubitsejad pärast pärisorjuse kaotamist Venemaal 1861. aastal, – siinkandis oli palju islamiregioonidest pärit ajateenijaid ning nendest said usukaaslastest kaupmeeste kliendid.

Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda jäi Eestisse umbes 200 tatarlast, kes tegutsesid samuti peamiselt kaubanduses. Tuntuim tatarlane sel perioodil oli karusnahakaupmees Sigbatulla Magdejev, keda kutsuti “tatarlaste kuningaks”. Tatarlastel oli omanäoline kultuur, nad tähistasid islami usupühi ning kodudes oli aukohal koraan. Tatarlased hindasid kõrgelt Eesti Vabariigi aega 1918–1940, mil sai teha rahus tööd ja järgida oma usukombeid.

Nõukogude okupatsiooni aastatel tatarlaste arvukus Tallinnas kasvas, kui Tatarstanist saabuti siia ehitama Maardu keemiakombinaati 1947. aastal, samuti Tallinna olümpiarajatisi 1970. aastate lõpul.

Tatarlaste kogukonnal on Tallinnas ka tänapäeval mitmekülgne kultuurielu, tegutsevad rahvuslikud seltsid ning nad moodustavad siinse islamikogukonna tuumiku.