Tallinna rahvaste muuseumi näitus avab noore Eesti Wabariigi pealinna ja selle elanikkonna kujunemise lugu.

1920. aastate Tallinnas valitsesid teravad kontrastid ja suured lootused. Loengusari avab pealinna kirevat kultuurielu ja elanike argipäeva ning uurib, kuidas kohaneti uue ajastu väljakutsete ja majanduslike muutustega.  

Loengutel saab osaleda muuseumipiletiga.  

Tallinna rahvaste muuseum (Pikk 29a)

Loengusari “Noore pealinna lood” tutvustab 100 aasta taguse Tallinna aja- ja kultuurilugu. Loengud toimuvad veebruar-mai ja oktoober-november 2026.

Talv–kevad 2026 

14. jaanuar 2026 kell 17.30   

Maaja Gundjajeva loeng “Dora Gordine: elu kunsti piiril”. 

Venekeelne loeng on pühendatud Dora Gordine’i elule ja loomingule — andekale skulptorile, oma aja silmapaistvale naisele ja näituse „Noore pealinna lood. Kirglikud kahekümnendad“ ühele tegelasele. 1920. aastatel tõusis Dora Gordine Tallinnas kiiresti esile kui andekas skulptor: tema tööd köitsid kriitikute tähelepanu ning ta ise oli osa säravast boheemlaslikust elust legendaarse „Lindeni“ kohviku ümber, mis kuulus tema perekonnale. Peagi jäi Tallinn talle aga kitsaks. Tema edasine teekond viis Pariisi, Singapuri ja Londonisse, kus ta lõi muljetavaldava rahvusvahelise karjääri ning jäi kunstilukku kui 20. sajandi üks huvitavamaid figuure. Legend, mida Dora ise oma elu ümber kujundas, põimus tasapisi tegelikkusega ning uurijad püüavad siiani müüti ja tõde teineteisest lahutada.  

Tulge kuulama loengut erakordsest naisest, kelle elu oli sama põnev kui tema kunst!  

Loeng toimub vene keeles.  

11. veebruar 2026 kell 17.30  

Teehöövel Bitvargen-Ilmarine töötamas 5. mail 1928 Pärnu-Tallinna maantee 13. kilomeetril. Eesti Maanteemuuseum

Aleksei Šiškini loeng “Kes ees, see mees: Tallinna ja Eesti rikkaimad inimesed 1920.–1930. aastatel”

20. sajandi alguses jõudsid eestlased esimest korda riigi jõukamate elanike hulka, jättes kohati varju senini majanduses domineerinud sakslased. Iseseisvuse kehtestamise järel jagati varad ja võimalused taas ümber. Majanduselu hakkasid nüüd juhtima töösturid ja finantsistid, kes suutsid õigel ajal kohaneda uue maailmaga, mis oli vormunud Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järgselt. Mõnele neist andsid kaasaegsed kõnekad hüüdnimed: „Eesti kroonimata kuningad“, „pankrottide meistrid“, „punase kuradi pankurid“.

Kes juhtis Tallinna — ja mitte ainult Tallinna — majandust 1920. ja 1930. aastate alguses, millised olid ajastu edukaimad ettevõtted ning mis sai varasematest tööstusliidritest, sellest räägib Tallinna rahvaste muuseumis ajaloolane ja ajakirjanik Aleksei Šiškin.

Loeng on vene keeles.

Osta pilet

11. märts 2026 kell 17.30 

Toomas Abiline loeng “Uued usulised/filosoofilised liikumised 1920. aastatel: taarausulised, okultistid, vabamüürlased”.

1930. aastatel oli Tallinnas moes paranormaalsete nähtuste uurimine. Foto Tallinna Linnamuuseumi fotokogu tlm_f9863

1920. aastad olid Tallinnas otsingute ja kiirete muutuste aeg. Lõppenud maailmasõda oli murendanud usku traditsioonilisse maailmapilti. Noore vabariigi kodanikud püüdsid kohaneda uute oludega ning püüdsid ka oma elu mõtestada uutmoodi. Avanenud oli „vaimne turg“, vana kiriklik maailmavaade oli kaotanud oma ainuvõimu ning inimesed katsetasid julgelt uute ideedega. Leiti, et poliitilisest iseseisvusest ei piisa, vajatakse ka oma usku, et rahvas oleks vaimselt vaba, nii sündis taaralaste liikumine.

Sõjas lähedasi kaotanud inimesed otsisid lohutust teispoolsusega suhtluse kaudu, mis tõstis spiritismi populaarsust. Eestisse naasnud optandid ja haritlased tõid Peterburist kaasa 20. sajandi algul seal valitsenud müstika ja okultismihuvi. Tallinna asutati ühingud, mis tegelesid teosoofia, antroposoofia ja salapäraste fenomenide uurimisega. Moodsa eurooplase kuvandi juurde kuulus ka vabamüürlus ning Tallinnaski asutati 1926. aastal esimene eestikeelne vabamüürlaste loož „Kalevipoeg“.

Uusi usulisi ja maailmavaatelisi liikumisi noore vabariigi pealinnas tutvustab ajaloolane ja religiooniuurija Toomas Abiline.

Osta pilet

8. aprill 2026 kell 17.30

Anu Kannikese loeng “Moodsad naised Tallinna kultuuris ja poliitikas 1920. aastatel.”

Etnoloog ja argielu uurija Anu Kannike räägib loengus kuidas 1905. aasta revolutsiooni tõukel alanud naisliikumine Eestis jõudis 1920. aastaiks laialdase organiseeritud tegevuseni. Naistest said parlamendi liikmed, kujunes naistele mõeldud kutsekoolide võrgustik, ilmuma hakkasid naiste emantsipatsiooni toetavad väljaanded. Loengus tutvustatakse Tallinna väljapaistvaid naispoliitikuid ja kultuuritegelasi, kes esindasid uut moodsat elulaadi ja olid iseseisvusaja algul ühiskonnas arvamusliidriteks.

Osta pilet 

Sügis 2026 

14. oktoober 2026 kell 17.30 Merle Tank “Uued tuuled 1920. aastate Eesti kunstielus” 
15. november 2026 kell 17.30 Denis Jatsenko. “Ajalehekioskid Tallinnas 1920. aastatel”