Alissa, Maša, Getteri ja Marki käed (vasakult paremale).

ALISSA (10)

Minu suurim hirm on sügav vesi. Veel kardan ma pimedust. Ja üksindust. Ma tahan, et inimesed oleksid õnnelikud. Kunagi tahtsin saada loomaarstiks, aga ma armastan loomi nii väga, et ma ei suuda …

Kui suureks saan, võtan endale suure koera. Ja lendan koos temaga Maldiividele!

MAŠA (14)

Minu jaoks on oluline, et inimene oskaks suhelda, oleks terve mõistusega ja empaatiline. Et ta poleks nartsissistlik, seksistlik, rassistlik ega homofoob ja et ta saaks aru ka teise inimese piiridest. Ja et oleks naljakas ka. Samas see, mis tundus varem naljaks, nüüd tihtipeale ei ole ilus. Omaenda kogemus aitas mul sellest aru saada.

Kui olin väike, meeldis mulle olla sõber nendega, kellel minu arvates oli hea huumorimeel ja kes arvasid minust samamoodi, või siis nendega, kellega mul üldse õnnestus suhelda.

GETTER (27)

Väiksena tahtsin saada poemüüjaks. Minu jaoks oli avastus, et kõik ei saagi endale toitu lubada — väga traagiline. Väikses peas vastutasid hindade eest ju müüjad. Plaan oli hakata poemüüjaks ja muuta hindu nii, et kõik maailma inimesed saaksid süüa.

Väikest maailmapäästjat on minus endiselt. Soovin, et kõik saaksid rahus elada. Sellega seoses on üsna abitu tunne. Lõpuks peab vist piisama sellest, et endal ja ümberringi on hästi.

Palju räägitakse õnne poole püüdlemisest. Mina püüan leida rahu ja teha nii, et oleks vähem süütunnet. Ma üldse ei saa aru, kes süütundele nii palju putru pakkus.

MARK (10)

Mulle meeldib inimestes headus, ausus ja suur süda. Ma kardan sügavust, ämblikke ja seda, et ma ei pruugi hakkama saada. Ma üritan oma klassis rahu hoida, et õpetajad saaksid tundi kergemini läbi viia.

Ma soovin teha salaseltsi, kuhu kuuluvad need inimesed, kes tahavad maailma paremaks muuta. Arvan, et saaksin seda teha koos oma sõpradega.