Püsinäitused

mmm tubaEKSPOSITSIOON

Miia-Milla-Manda tuba

Miiamillal on oma tuba. Tegelikult on see üsna pisike, aga mängude käigus võib sellesse tuppa ära mahtuda kasvõi terve maailm. Tavalisest kellakapist võib väga lihtsalt saada kellatorn ja nukumaja võib kasvada nii suureks, et sinna on võimalik endalgi sisse pugeda.

Miiamilla toas on kõiksugu põnevaid asju. Iga suurema eseme juures seinal on tore jutuke. Sealt saad lugeda, mis asjaga on tegu. Miiamilla on valmis kõike ka sinuga jagama. Siin on palju uudistamist, pugemist, ronimist, mängimist, lugemist ja mõtlemist.

 

 

Tähtsad ametid

kassa

Siin toas on viie erineva ametimehe tööruumid: vürtspood, postkontor, kellassepa töökoda, õmblustöökoda ja fotograafi ateljee.

Proovi siin ise need ametid järgi.

Kui sa hoolega vaatad, märkad, et tänapäeval on need ettevõtted natukene teistsugused. Vürtspoe nimegi enam ei kasutata. Vanasti kutsuti vürtspoeks neid kauplusi, kust võis kõike osta – nööpnõelast toiduaineteni välja. Pea igast ametiruumist leiad kindlasti ka selliseid esemeid, mida tänapäeval enam ei tarvitata.

Siit võid leida päris mitu põnevat vanaaegset asja Tallinna Linnamuuseumi kogudest. Need esemed räägivad kõik sulle oma loo, kui sa kõrvaklapid pähe paned ja hoolega kuulad.

Vana aeg

kellasepp

Vanad esemed, mida nende omanikel enam tarvis ei lähe, võivad sattuda muuseumisse.  Muuseum kogub, uurib säilitab ja näitab vanu asju. Vanadel asjadel on kõigil oma lugu. Nad räägivad, kui vanad nad on, kellele nad on kuulunud, mille jaoks neid on kasutatud ja milline oli see aeg, nad meieni jõudnud on.

Tänu vanadele esemetele me teamegi seda, milline elu vanasti oli.

Ükskord saavad kõik asjad vanaks või lähevad katki või pole sul lihtsalt neid enam vaja. Kahjuks kõik vanad asjad aga muuseumidesse ei mahu. Siis tuleb need ära visata. Või, kui need asjad on terved, siis on hoopis parem mõte need anda kellelegi teisele, kellel neid vaja võib minna.

Sõber loodus

looduse tubaSiin toas on sellised asjad, mida tavaliselt toast ei leia. Siin on õunapuu ja pärnapuu, siin on seened, rohuvaip ja putukad, isegi taevatähed on tuppa toodud.

Kui metsas käies mõnd looma jalajälge märkad, kas oskad ütelda, kes sealt mööda on läinud. Kas tead, kuidas laulab tihane? Aga vares? Milliseid putukaid sa rohukõrte vahel märganud oled? Kas oled vahel rannas jalutades mõne eriti huvitava kivi leidnud? Loodust on põnev tundma õppida, sest loodus on nii mitmekesine ja värvikirev.

Loodus on inimese sõber. Tänu loodusele on meil hingamiseks puhas õhk, joomiseks puhas vesi ja söömiseks puhas toit.
Mida me saame teha selleks, et loodust hoida?

Sõprade tuba

sõprade tubaSee maja, kus Lastemuuseum Miiamilla asub, ongi laste jaoks ehitatud, juba siis, kui sinu vanavanaema alles väike oli. See oli Kadrioru Lastepargi peahoone. Nagu sa ka selle toa seintel olevatelt piltidelt näha võid, said lapsed vanasti siin majas ja maja ümbruses mängida ja sporti teha.
Maja ees, seal kus nüüd on mänguväljak, asusid ujumisbasseinid. Seda aega meenutab üksnes kõige suurem liumägi keset mänguväljakut. Lapsed said sealt kunagi otse vette liuelda. Lisaks ujumisele tehti basseinides ka mängupurjekate võidusõite. Veel mängiti siin palli, võimeldi, lauldi, aeg-ajalt matkati ka linnapiiridest välja. Ruumis, kus praegu on Miiamilla tuba, asusid vanasti einelaud ja kino.

sõprade tubaNatukene hiljem, siis kui sinu vanaema väike oli ja ka veel siis kui su ema väike oli, asus selles majas spordikool. Lapsed käisid siin trennis. Siit võrsusid ujujad, iluuisutajad, iluvõimlejad, jalgratturid, suusatajad, tantsijad ja teised sportlased. Meie majast on alguse saanud ka üks täiesti uus tantsustiil – sporttants, mida sai siin paljude aastate vältel õppida selle tantsustiili looja Reet Kriegeri enese juhendamisel. Meie maja oli sporttantsuklubi „Palestra“ treeningupaik.

 

Enne kui Lastemuuseum Miiamilla siin uksed avas, vajas meie maja suurt remonti. Maja oli nii lagunenud, et kaheldi, kas seda üldse saab enam korda teha. Õnneks sai. Tore, et meie maja on jälle laste päralt!

 

 

VÄLINÄITUS “ROHELISTE NÄPPUDEGA LAPSED” LASTEMUUSEUMI MINIAIAS

Alates 2021. aasta 14. maist ilutseb Lastemuuseum Miiamilla miniaias välinäitus “ROHELISTE NÄPPUDEGA LAPSED”, mis võimaldab ise tegutsedes aiatarkusi ammutada ja rohelist mõtteviisi juurutada. Näitust on kõigil võimalik külastada tasuta ning olenemata muuseumi lahtiolekuaegadest.

Loodussõbralikule eluviisile pühendatud näitus suunab lapsi – ja kõiki huvilisi – sammhaaval loodusega sõbraks saama. Lastemuuseum on alati olnud käed-külge-muuseum, kus asju saab katsuda ja nendega mängida. Tegutsemine on põhiline märksõna ka avataval aianäitusel, sest muuseumi ümbruses hakkavad lapsi loodust lähemalt uurima viipama ja põnevates tegevustes osalema kutsuma seitse erikujulist tegevuspunkti. Mängides omandab kogemuste kaudu laps uusi keskkonnateadmisi.

Suure puulehe pealt saab lugeda looduse mitmekesisusest ja selgitame, miks putukad on looduses vajalikud. Saame tuttavaks putukate ülesannetega ja suuname last mesilase kombel tegutsema. Kui sumisedes õrnalt sõrmeotstega lilli puudutada, siis saabki mesilinde nende usinas töös aidata. Päikeselaua juures saab vaikust kuulata ja märgata, et looduses tegelikult ei olegi kunagi päris vaikne. Seal saab püüda linnamüra kõrvale jätta ja loodushelisid kuulata. Üks hiigelporgandeist aitab aru saada taime elutsüklist ning kuidas looduse komponendid on loomulikus ringluses.

Üleelusuurused porgandid ja puulehed jäävad muuseumi aeda püsikuteks ehk tegu on püsinäitusega, mida saavad kõik huvilised uudistada iseseisvalt ja tasuta iga kell.

Pane näpud – või hambad – sügelema ja vaata isu tekitamiseks videot Miiamilla miniaiast.

Põhjalikumalt saab näituse kohta lugeda intervjuust kuraatori ja lastemuuseumi juhataja Jane Meresmaa-Roosiga Tallinna Linnamuuseumi blogis.