Kaadri taga. Kohtumised koguhoidjatega. Ekskursioonid Tallinna Linnamuuseumi kogudesse

Muuseum tutvustab tallinlastele lähemalt oma hinnalisi kogusid.

Kultuuriloolise kogu hoidja Tina Timonen

Ekskursioonide sari „Kaadri taga. Kohtumine koguhoidjaga“ lubab kiigata tavapäraselt suletud paikadesse – hoidlatesse ja töökodadesse. Kohtumistel koguhoidjatega tuuakse välja varjul olevad esemed, mille kohta legende ja lugusid teavad rääkida just kogude eest vastutajad.

Tallinna Linnamuuseum tähistab 2022. aastal oma 85. sünnipäeva. Sel puhul tutvustame ekskursioonide ja koguhoidjate kohtumiste sarjaga „Kaadri taga“ muuseumi hooneid, inimesi, kogusid ja muuseumi igapäevatööd tavapärasest hoopis erinevast ja põnevast küljest, mis igapäevaselt jääb külastajate silme eest vaju. Ekskursioonid viivad muuseumihooneis neisse paikadesse, mille uksed jäävad tavapäraselt külastajatele suletuks: hoidlasse, pööningule ja kõige tagumisse keldrisoppi. Kohtumisel koguhoidjatega tuuakse välja esemed, mis igapäevaselt on varjul hoidlates ning mille kohta legende ja lugusid teavad rääkida just kogudega tegelevad muuseumitöötajad.

Nii külastajate tervise kui hoidlate turvalisuse huvides on gruppide suurus piiratud, palume arvestada eelregistreerimisega! Lehekülg on täiendamisel, registreerimisvõimalused lisanduvad peatselt.
Kogude kontaktid ja alajaotused leiad SIIT

TOIMUNUD

26. mai kell 17.30, Kiek in de Köki kindlustustemuuseum
Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse

Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse algab Vabaduse väljakult, kust avaneb sissepääs bastionikäiku. Ekskursioonijuht on ka käikudes oleva raidkivimuuseumi kuraator ja räägib selle muuseumi loomisest ja eripärasest asukohast.
Piki maa-alust bastionikäiku suundutakse Kiek in de Köki torni, kust saab juba linnamüüril kulgeval kaitsekäigul vaadet imetledes jõuda Neitsitorni. Risto Paju on näituste “Neitsitorn kui kunstitempel” ja “Neitsitorn kui kohvik 1980” kuraator. Ekskursioon lõpeb Neitsitorni IV korrusel, kus on taastatud algne 1980. aastal loodud sisustus. Mõistagi peab sel puhul tornis ka kohvi jooma ning vaatama kõrgustest üle linna avanevat vaadet.
Ekskursioon algab Raidkivimuuseumist (Vabaduse väljak), kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga (12 €). Grupi suurus 12 inimest.

Pilet osta Fientast

 

ekskursioon Kiek in de Kökki ja bastionikäikudesse koos Toomas Abilisega

Ajaloolane Toomas Abiline oli 15 aastat suurtükitorni kapteniks, juhatades muuseumi kujunemist maa-aluseid ja maapealseid kindlusrajatisi ühendavaks terviklikuks linnaajaloost kõnelevaks muuseumikompleksiks. Praegu jätkab ta linnaajaloo uurimist teaduse ja kogude osakonna vanemkuraatorina.

Ekskursioonil saab näha bastionikäikude osi, kuhu külastajad igapäevaselt ei satu: Rootsi bastioni pimedaid ja rõskeid tunneleid koos seal elavate haruldaste koopaämblikega, Türgi tiiva hämaraid urkaid; pilgu saab heita suurtükitorni põrandate alla ning otsida üles eriti peidetud salaruumi. Toomas räägib ka põnevaid ja kummalisi lugusid, mis juhtunud tema muuseumijuhi karjääri jooksul ning milline on kirev kummituste galerii, keda kindlustustemuuseumi tornides ja käikudes aegade jooksul nähtud.

Ekskursioon algab Kiek in de Köki kindlustustemuuseumist Komandandi tee 2, kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga 12 €. Grupi suurus 15 inimest.

Lauri Frei tutvustab muuseumi arhiivkogus leiduvaid propagandaplakateid. 

Nõukogude Liit suhtles tavakodanikega tihti propaganda võtmes. Üheks oluliseks propaganda esitamise viisiks olid kõikvõimalikud pilttrükised – plakatid ja postrid. Plakatitel esitatud propaganda sisu varieerus ajast sõltuvalt. Teise maailmasõja ajal loodi kõrgetasemelisi sõjateemalisi plakateid. Rahuajal käsitles nõukogude propaganda plakateil nii vastasseisu kapitalistliku maailmakorraga kui ka erinevaid sotsiaalreklaami teemasid. Plakatite autoreiks olid enamasti kõrgharidusega kunstnikud ning sellest tulenevalt on nõukogude propagandistlik pilttrükis ka kunstiajaloolaste jaoks hinnatud uurimisvaldkond.

Plakateid tutvustab Lauri Frei, Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu hoidja, vanade raamatute ja dokumentide spetsialist. Lauri on tundnud muuhulgas huvi Tallinna kalmistute vastu ning selgitanud välja ainsa 19. sajandil Tallinnas surnud Tartu ülikooli rektori siinse matmispaiga.

 


Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse
 
Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse algab Vabaduse väljakult, kust avaneb sissepääs bastionikäiku. Ekskursioonijuht on ka käikudes oleva raidkivimuuseumi kuraator ja räägib selle muuseumi loomisest ja eripärasest asukohast.
Piki maa-alust bastionikäiku suundutakse Kiek in de Köki torni, kust saab juba linnamüüril kulgeval kaitsekäigul vaadet imetledes jõuda Neitsitorni. Risto Paju on näituste “Neitsitorn kui kunstitempel” ja “Neitsitorn kui kohvik 1980” kuraator. Ekskursioon lõpeb Neitsitorni IV korrusel, kus on taastatud algne 1980. aastal loodud sisustus. Mõistagi peab sel puhul tornis ka kohvi jooma ning vaatama kõrgustest üle linna avanevat vaadet.
Ekskursioon algab Raidkivimuuseumist (Vabaduse väljak), kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga (12 €). Grupi suurus 12 inimest.

 

Digiteerimise ja konserveerimise köögipool

Tallinna Linnamuuseumi koguhoidjad tutvustavad kohtumistesarjas „Kaadri taga“ muuseumi varjulolevat köögipoolt. Teejuhid kõige põnevamate ruumide ja museaalide juurde on Tallinna Linnamuuseumi säilitaja-kuraator Merike Neidorp ja vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu (kultuurilooline kogu), klaasi- ja tekstiilikogu hoidja Triinu Tuvi ning peavarahoidja Maris Rosenthal.
Tallinna Linnamuuseumis on teoksil suur digiteerimisprojekt, millega muudetakse paljude muuseumi kogude, sh mitmete väga eriliste museaalide info ja kujutised veebis kättesaadavaks. Fotostuudiod, kus põhitegevus toimub, asuvad nii Linnaelumuuseumis (Vene 17) kui ka konserveerimisruumides Vene 6. Ekskursioonil saab näha, kuidas konserveeritakse ja valmistatakse digiteerimiseks ette kultuuriloolise ja tekstiilikogu esemeid ning toimub digiteerimine.
Ekskursioon algab Tallinna linnaelumuuseumist (Vene 17), kestab 1,5 tundi ja osaleda saab muuseumipiletiga 6 €. Grupi suurus 10 inimest.

 

Ando Pajus tutvustab 20. sajandi tulirelvi ja räägib linnalahingutest.

Tallinna Linnamuuseumi ajaloolane, numismaatika- ja relvakogu hoidja Ando Pajus on tuntud kui üks Eesti parimaid ajaloolise relvastuse, aga ka heraldika asjatundjaid.
Kohtumisel tutvustab Ando Pajus ajalooliste näidete põhjal, mida endast kujutavad linnalahingud.
Tallinna Linnamuuseumi relvakollektsioonis leiduvate sõjariistade tutvustamisel pööratakse peamist tähelepanu 20. sajandi sõdades Eestis kõige enam kasutust leidnud tulirelvadele, mis valmistatud peamiselt NSV Liidus ning USA-s. Eraldi teemana tulevad jutuks ka linnalahingud ja neis käiku läinud kõige iseloomulikumad ning eelistatumad tulirelvad. Peale selle on võimalik oma silmaga näha kollektsioonis leiduvaid haruldasi relvi veidi varasemast ajastust ja nende kohta teada saada nii mõndagi huvitavat. Näidete abil saab rääkida lähemalt ka pöördelistest muudatustest ja uuendustest relvade arengus.