20.10 kell 18 kuraatorituur näitusel:
NÄHTAMATU VALGUS.
Vabamüürlus Tallinnas kahe ilmasõja vahel

95 aastat tagasi, 27. mail 1927 pühitseti Tallinnas esimene eestikeelne vabamüürlaste loož Kalevipoeg.

Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Lääne esoteerika jõulisimaks esindajaks oli teosoofia, seda ka Eestis.

Teosoofiast olid tugevalt mõjutatud 1920. aastatel Tallinnas asutatud ühisvabamüürlaste loožid Kalevipoeg, Sveta Nezrimago ja Za Vernost. Loožidesse koondus nii eesti kui ka vene rahvusest haritlasi, kes olid haaratud kõrgetest ligimesearmastuse ja igavese tõe otsingute ideedest ning pühendunud okultsete ja filosoofiliste süsteemide uurimisele.

Loožide liikmeiks olid antikvaar ja raamatukaupmees Harald Liiker, kirjanik Mait Metsanurk, kunstnikud Helmi Reise ja Karl Hoerschelmann, filosoofid ja poeedid Mihhail Janson ja Mihhail Sidorov jt.

Looži Kalevipoeg tegevust on tutvustanud teadmamees Gunnar Aarma, kelle vanemad August ja Liisi Aarma olid Kalevipoja looži liikmed.

Näitus pakub sissevaadet ühe osa 1920.–1930. aastate tallinlaste spirituaalsete otsingute varjatud maailma.

Näituse kuraatorid on Meelis Piller ja Toomas Abiline, kujundaja Anne Järvpõld.

NÄITUSEST LÄHEMALT 

Näituse valmimist toetas Kultuurkapital

Näitus on eksponeeritud Lühikese jala väravatornis, sissepääs Neitsitorni (Lühike jalg 9a) kaudu.
Näitusele saab tellida kuraatoriekskursioone aadressil või tel.  601 2751

PUBLIKUPROGRAMM 19.11 LÄHEMALT SIIT 

PILETID  6.00 

SAADAVAL FIENTAST