Kuidas sünnib Kalamaja kogukonnamuuseum? I osa

Siinkohal tutvustame Kalamaja muuseumi kontseptsiooni ning anname ülevaate ettevalmistusprotsessist.
See saab olema esimene muuseum Eestis, mida on algusest peale arendatud koos kogukonnaga. Püsinäituse kontseptsiooniks andsid sisendit mõttetalgutel osalenud endised ja praegused Kalamaja elanikud.
Pakume nii kohalikele kui külalistele vahvat võimalust näitustel ja publikuprogrammides tutvuda siinse ajaloo, tänapäeva ja tulevikuga. Muuseumist saab kodune paik, kus saada kokku, pidada aru, korraldada eripalgelisi töötubasid, kontserte, luuleõhtuid, perepäevi, etendusi, näidata avalikkusele kohalike inimeste põnevaid kollektsioone ning pidada sünnipäevi. Muuseum on ka näidisplatvormiks teistele kogukondadele.

Eellugu
Tallinna Linnamuuseumi Kalamaja muuseumi kui kogukonnamuuseumi loomine on mitmetahuline protsess, mille osalised on Põhja-Tallinnas elavad inimesed, Kalamaja sõbrad ja huvilised. Hiliskeskaega ulatuva ajalooga asumil on kokkuhoidev ja aktiivne kogukond, mis on ka ise huvitatud oma linnaosa tutvustavast muuseumist. See avaks nii vanematele kui ka noorematele elanikele ühe Tallinna vanima eeslinna minevikku ja annaks ülevaate piirkonna kujunemise loost laiemalt. Põnevaks alguspunktiks või vaheetapiks Kalamaja avastamisel saab see olema turistidelegi.

Varem majas asunud lastemuuseum oli kitsamale sihtgrupile suunatud ja vajas hädasti uuenduskuuri. Võrreldes Tallinna Linnamuuseumi teise lastemuuseumiga Kadriorus oli ka külastatavus kordades madalam. Samuti dubleerisid muuseumid osalt ka üksteise funktsioone. Seetõttu oli linnamuuseumi juhtkonnal nägemus, et sihtgruppe tuleb laiendada ja teha muuseumile taaskäivitus.

Tallinna Linnamuuseum avab erinäolisi tahke Tallinna linna ajaloost, ajastutest ja asumitest. Üheks pikaaegseks projektiks ongi olnud eeslinnade uurimine. Esimene suurem sellesisuline ettevõtmine oli Telliskivi pop-up muuseum 2014. aastal, mis koos kogukonnaga püstitati nädalaks Telliskivi loomelinnakusse.
Täpsemalt saab lugeda siit: http://telliskivimuuseum.weebly.com/.
Teiseks on olnud Mustamäe ajaloo kogumis- ja tutvustamisprojekt. Tulevikus soovime avatava muuseumi ajutiste näituste pinnal tutvustada ka pealinna teisi asumeid.

Kotzebue 16 hoone oli vaatamata mitmele varasematel aastatel teostatud kosmeetilisele remondile halvas seisus. Renoveerimistöödega alustati juba (üle)eelmise direktori ajal. Külastajatele otsustati hoone sulgeda mitmel põhjusel – esiteks toimusid 2018. aastal fassaadi renoveerimistööd, mille ajal oleks hoone ehituslikust eripärast tulenevalt olnud keeruline külastajaid vastu võtta. Teiseks mõjutas otsust hoone halb sanitaartehniline olukord – 2018. aastal lekkis mitmel korral tugevalt hoone veetorustik (vaatamata avariiparandustöödele), tekitades kahju hoone keldrikorruse hoidlas asunud museaalidele. Kuna hoone oleks tulnud insenertehnilisteks uuringuteks enne siseehitustööde algust tühjaks teha, otsustati sulgemisega mitte venitada.  Nii koliti 2019. aasta kevadel pärast mitut kuud kestnud ettevalmistustöid hoone hoidlates asunud museaalid uuele rendipinnale, misjärel sai tellida hoonele insenertehnilised uuringud. Kuna hoone on vana (valminud 1934) ja lisaks 1944. aastal ka põlenud, avati seinu ja põrandaid kolm korda, tegemaks kindlaks hoone seisukorda. Seejärel sai tellida ka arhitektuursed joonised ning projektid, mille järgi siseruumid restaureeritakse ning tehakse ettevalmistused uue püsinäituse paigaldamiseks.
Hetkel on üleval ehitushange, planeeritud ehitustööd kestavad september 2020 – mai 2021

Kalamaja muuseumi loomise protsessi eri etapid

Uuring kogukonnas ja väljaspool
Kotzebue 16 hoonele uue sisu loomise protsess algas 2018. aasta esimesel poolel, kui viisime eri kanalites läbi küsitluse, mida arvab kogukond uue muuseumi loomise mõttest, kas selle teema vastu tuntakse huvi ja millist
muuseumi nad ise sooviksid näha. Esimene aktsioon korraldati 2018. aasta mais Kalamaja päevadel, kui inimesed said muuseumis (mis oli asukohalt ühtlasi ürituse keskpunktis) täita küsitluslehti. Sellele järgnes veebiküsitlus, mida jagati mitmel korral ka kogukonna Facebooki gruppides. Küsitlusele vastas üle 200 inimese. Tulemusi analüüsides
ilmnes, et soovitakse mõnusat ja hubast kohta, kus tutvuda Kalamaja mineviku ja olevikuga, mis oleks kokkusaamiskohaks ning mis oleks laste- ja peresõbralik paik, kuhu tulla ühiselt aega veetma. Küsitluste vastustele tuginedes oleme koostanud ka oma edasise tegevuskava.

 

Kohtumised kogukonna liikmete ja esindajatega
Kuna Kalamaja muuseumi peamise sihtgrupi moodustavad kohalikud elanikud, siis ongi muuseumi arendamise võtmetegevuseks olnud arutelud ja intervjuud. Esmalt toimus 2019. aasta jaanuaris kohtumine kogukonna aktiivsemaid liikmeid ühendava Telliskivi Seltsi esindajatega. Samuti korraldasime aruteluõhtuid, et kõik huvilised saaksid kaasa rääkida ja muuseumi loomises osaleda.
Kohtumised toimusid 2019. aasta alguses kolmel korral. Mõtteharjutuste ja erinevate kaasavate ülesannete põhjal valmisid kokkuvõtted ning mõttekaardid, millele tugineb ka püsinäituse ideestik ja muuseumi kontseptsioon. Oli tore tõdeda, et Kalamaja läheb korda erineva taustaga inimestele – mõttetalgutel osales nii noori, pensionäre, äsja Kalamajja kolinuid kui siin ka 1930. – 1940. aastatel  elanuid. Kohtumistelt saadud tagasisides toodi välja, et sellist muuseumi on oodatud ja tahetud. Nooremad inimesed rõhutasid muuseumi kui kokkusaamiskoha tähtsust ja peredele sobivust. Eakamatele kalamajalastele on muuseumi protsessis osalemine andnud võimaluse eneseväljenduseks ja -teostuseks. Mõttetalgute kõrval toimusid ja toimuvad regulaarsed kohtumised ka kogukonnale  oluliste institutsioonide/organisatsioonide esindajatega nagu Kalamaja raamatukogu, Põhja-Tallinna linnaosa valitsus, noortekeskused, Kalamaja koolid ja lasteaiad, Kalju kirik, Säästva Renoveerimise Keskus (SRIK), Telliskivi loomelinnak jt. Üritame jõuda võimalikult paljude osapoolteni, kes oma arvamustega muuseumi loomist täiendaksid. Kuna kogukonnamuuseum on elav ja arenev keskkond, jätkuvad kohtumised ka pärast muuseumi avamist.

Lisaks tõid kohtumistel ja mõttetalgutel osalenud inimesed välja, et Kalamaja muuseum võiks pakkuda ruume ka teistele eeslinnade kogukondadele. Kalamaja muuseum kui eeslinnade muuseum – see kontseptsioon sobitub väga hästi ka Tallinna Linnamuuseumi eeslinnade ja linnaosade (nt Kopli, Pelgulinn, Lasnamäe) uurimise suunaga.

 

Kohalike inimeste ideedest kasvas välja püsinäituse idee
Kogu Kalamaja muuseumi püsinäituse idee on inimeste endi loodud kohtumistel ja mõttetalgutel. Kohalikud andsid sisendi, et Kalamaja muuseumi püsinäitus võiks avada Kalamaja lugusid alates keskajast kuni tänaseni läbi Kalamajale iseloomulike inimtüüpide. Kalamajalaste lugudest ja arvamustest tulid esile järgnevad kategooriad, nagu Kalamaja esivanem, Kalamaja lapsepõlv, Kalamaja naine, Kalamaja mees, Kalamaja elukunstnik, Kalamaja loom ja Kalamaja nö tühi tüüp. Inimtüüpide kaudu avame erinevate inimeste lugusid läbi aja ning eksponeerime inimestelt annetusena saadud esemeid, fotosid, muuseumieksponaate jne. Nn tühja tüübi ruumist saab kaasav näituseruum, kus inimesed saavad kirjutada oma lugusid, joonistada ja muul viisil ennast väljendada Kalamaja teemadel.  Püsinäituse ruumilised elemendid on hetkel ehitamisel.

Läbi maja kulgeb teine püsinäituse tasand, kus tutvustatakse erinevate Kalamaja majade lugu. Elutuba saab olema raamaturiiuli, diivani ja puhkenurgaga ning eraldi lastele mõeldud Kalamaja nukumajaga, kus saab mängulisel teel õppida tundma piirkonna ajalugu. Vahekorrusele, kust avaneb uks terrassile (endine garaaž),  tutvustame Kalamaja garaažide lugu ning külastajad saavad selles korraldada sünnipäevi/üritusi, kuna sinna tuleb ka köögitasapind. Kelderist saab puuriida ja pesuköögiga ruum haridusprogrammidele ja suurematele koosolekutele. Lisaks saab muuseumis olema ka Kalamaja makett.

Muuseumi esimeseks ajutiseks näituseks on ülevaade Kalaranna ajaloost kuni tänaseni välja. Tegemist on Teele Pehki ja Triin Talki kureeritud kodanikuharidusliku suunitlusega väljapanekuga Kalarannast, mis paigana huvitab lisaks kohalikele ka laiemaid sihtgruppe.
Edaspidi saab see ajutiste näituste pind olema avatud ka teistele kogukondadele (Kopli, Lasnamäe, Pelgulinn) koos satelliitnäitusega vastavas linnaosas.

Muuseumi sisekujunduspartneriks on disainerid büroost Ruumilabor. Graafilist kujundust loob disainibüroo Refleks. Väljatöötatud kavandeid oleme tutvustanud kogukonna liikmetele ning nende parandused ja kommentaarid oleme edastanud disaineritele.

Muuseumi ettevalmistamise suurim osa on olnud kogukonna pärandi säilitamine ja kogumine
Paralleelselt mõttetalgutega algas 2019. aasta alguses töö kogukonna liikmete intervjueerimise ning fotode ja esemete kogumisega uue muuseumi tarbeks (mh ka Tallinna Linnamuuseumi kogude täiendamiseks). Oleme teinud kümneid süvaintervjuusid, mis on salvestatud helifailina ning litereeritud muuseumi arhiivi jaoks. Intervjuudest oleme saanud väärtuslikku sisendit muuseumi sisu loomiseks. Nende hulgas leidub nii mitu põlvkonda Kalamajas elanuid, endisi kalamajalasi kui ka uusi kogukonnaliikmeid. Samuti oleme kogunud pildimaterjali inimeste isiklikest albumitest, mis on suuresti täiendanud ka linnamuuseumi fotoarhiivi. Kuulutasime välja ka kogumiskampaania, et ekspositsioonis oleks esil esemed, mis on kogukonnaliikmete annetatud ja neile olulised. Samuti kasutame ekspositsioonis esemeid Tallinna Linnamuuseumi  rikkalikest kogudest.

Eraldi kuulutasime välja koridori ekspositsiooniks majanumbrite, tänavasiltide ja postkastide kogumise aktsiooni. WC ekspositsiooni tarbeks ootame inimesi annetama prill-laudu. Eesmärgiks on illustreerida kunagisi kasinaid sanitaartingimusi, kus sageli tuli mitmel perel kasutada ühistualetti hoone koridoris. Annetuste ja lugude kogumisest teavitame inimesi meie kodulehel, Facebooki lehel ja muuseumimaja ees infopostil, mille püstitasime teavitamaks inimesi, kes internetti ei kasuta. Hea koostöö on ka Põhja-Tallinna linnaosa kohaliku meediaga.
Muuseumi aitavad tutvustada ka videod, kus loomisprotsessis osalenud inimesed avavad oma lugusid. Sarja esimesi klippe näeb siit:
https://www.youtube.com/channel/UC52s43q1TWuGJa1asE6lK1Q.

Erinevate sihtgruppide kaasamine
Muuseumi üheks oluliseks sihtgrupiks on lapsed ja pered, mistõttu oleme arendusprotsessi
aktiivselt kaasanud ka piirkonna noori ja lapsi, koole ja lasteaedu.
Kuulutasime välja kaastööde kogumiskampaania, mille eesmärgiks oli noorte panust reaalselt
kasutada. Pakkusime välja erinevaid teemasid ja formaate, mis saavad tulevikus erineval kujul
muuseumi sisus ka kajastatud (patjadel, kardinatel, erinevates tegevustes lastele jne). Töid
laekus muuseumile üle 200 – 157 pilti, 47 kirjatükki, skulptuure, mänge jne.
Kalamaja kooli õpilased valmistasid puutöötunnis kunagiste agulipoiste juhiste järgi ka
sarnaseid tõukerattaid, millega kunagi Kalamaja vahel kihutati. Nendega saab nüüd tulevikus
muuseumi hoovis kiirust proovida! Laste joonistustest ja kirjatöödest valmis kõigile nähtav
näitus Balti Jaama tunnelis „Kalamaja laste kastmes“, originaaltöid näeb aga väljapanekul muuseumi naabruses asuvas Kalamaja raamatukogus. Kõikidele osalenud gruppidele viisime tänutäheks läbi mängulise tuuri mööda Kalamaja tänavaid, et lapsi kodukoha ajalooga lähemalt tuttavaks teha. Koostasime kolm erinevat marsruuti vastavalt grupi vanusele ja koosseisule. Tuur kätkes endas mitmeid aktiivseid tegevusi, muuhulgas vanade laste mängude mängimine pargis või kuivatatud kala maitsmine. Heanaaberlikes suhetes on muuseum ka kõrvalasuva Gustav Adolfi Gümnaasiumiga.

2019. aasta veebruaris tutvustasime kahe nädala jooksul loodavat muuseumit naaberasumis, Kopli vanas Rahvamajas, kus Eesti Rahvusarhiivi vinüülplaadiümbriste näituse juures viisime läbi töötubasid ning kuulasime vanu lastele mõeldud vinüülplaate, kutsusime huvilisi muuseumiloomes kaasa lööma.

Kalamaja päevade ja 2019. aasta muuseumiöö ajal viisime läbi rea aktsioone, mis andsid meie
tegevusest infot nii kogukonnaliikmetele kui huvilistele laiemalt. Korraldasime kaks Kalamaja lastetuuri peredele, Kalamaja linnaloomastiku tuuri ning Kalamaja kummitustuuri, mis osutus üle 130 osavõtjaga kõige populaarsemaks. Kummitustuuriks saime sisendit eakatelt kohalikelt, kes vestsid muuseumile lugusid oma lapsepõlvest ja hilisemast east. Kalamaja päevadel kogusime Salme kultuurikeskuse juures telgis mõtteid ja joonistusi, milline võiks välja näha muuseumi logo.

    

Kalamaja päevade kohvikupäeval korraldasime muuseumihoovis vaimutoidu kohviku, kus
lisaks kõhutäiele said külalised kohalolnud kirjanikult tellida eri stiilis isiklikke kirjatükke
nagu armastusluuletus, tutvumiskuulutus, kiitus- või seletuskiri. Kirjanik Jan Kaus luges
valitud katkendeid Kalamajaga seotud kirjanike loomingust. Lisaks joonistas kunstnik
külalistele otse nende silme all pildikesi nende valitud teemadel. Aiapiiretel sai uurida
välinäitust Kalamaja vanadest fotodest ja laste joonistustest.

Ülalkirjeldatud aktsioonid aitasid levitada infot muuseumist ja selle loomisest ka väljapoole
kogukonda. Kohal käis sadu inimesi, kellest enamikule saime oma plaane ka silmast silma
tutvustada. Nii lõime mitmeid kontakte endiste ja praeguste kohalikega, kes nõustusid oma mälestusi ja esemeid muuseumiga jagama.

Ühiselt valitud CVI
Ka uue muuseumi visuaalse identiteedi kui väga olulise avalikkusele suunatud
kommunikatsiooni elemendi soovisime luua koos kogukonna ja teemast huvitatutega. Eriti
soovisime rõhuda laste ja noorte elavale fantaasiale, mis pakub sageli mittestandardseid ja
ootamatuid lahendusi. Selleks koondasime kokku nii kaasamisprojektis kui Kalamaja päevadel valminud laste tööd ja saatsime need inspiratsiooniks meie partnerile disainistuudiole Refleks.
Lisaks oli disaineritest keegi alati kohal ka kohtumisõhtutel kogukonna esindajatega. Valmisid 4 varianti, nende vahel toimus avalik hääletus muuseumi Facebooki lehel, kodulehel ja maja ees asuval infostendil (paberhääletus postkasti). Osalus hääletusel oli üle ootuste hea kokku hääletas 555 inimest. Valituks osutunud visuaalne identiteet ja logo, millel oli kujutatud kalasilma, sai 222 häält. Tegemist on vaatega muuseumi nimele, mis avaneb läbi uudishimuliku kala silma täpne ja ilmekas nihestus kogu ekspositsiooni ja muuseumi sisu iseloomustamiseks. Graafiliselt lihtne, julge ja uuenduslik. Logo ja graafilised elemendid, mida muuseumi materjalides kasutatakse, on töödeldud kalasilma efektiga. See on lainurkobjektiiv, mida kasutatakse panoraamsete, poolkerakujuliste jt moonutatud perspektiiviga kujutiste pildistamisel. Logo valimise eesmärk oli kaasata muuseumi loomise protsessi võimalikult palju kogukonna liikmeid ja sõpru, teavitamaks neid muuseumi algatusest ja võimustada nende osa muuseumi loomisel. Kindlasti on see Eesti muuseumimaastiku kontekstis midagi uut ja ootamatut. Kõiki CVI kavandeid, mis läksid hääletusele näeb siit: https://linnamuuseum.ee/catkalamaja/aita-kalamaja-muuseumil-logo-valida/. Valitud CVId saab lähemalt vaadata siit: https://linnamuuseum.ee/cat-kalamaja/kalamajamuuseumi-logo-kavand-valitud/

Muuseum laieneb linnaruumi
Kalamaja muuseumi üks eesmärke on olla nähtav ka linnaruumis. Koostöös Fotokuuga valmis välinäitus „Kuhu ühtegi päikesekiirt ei paista“  (3. oktoober – 4. detsember 2019), mille keskmes oli fotoreporter Hans Soosaare pildiseeria 1920. aastate Kalamaja korterioludest. Olles esimene taoline aktsioon, tõi väljapanek tänase Kalamaja tänavatele kõrvutuse tolleaegse eluga. Tänavatele paigaldati kümme stendi Soosaare fotode ja nende tagakülgedelt pärinevate olustikukirjeldustega. Asukohaks oli samade majade esine või ümbrus, mille elanikke Soosaar üle 90 aasta tagasi jäädvustas. Nii moodustus isemoodi linnagalerii. Välinäitus sündis koostöös kohalike korteriühistutega, kes andsid loa fotostendide paigaldamiseks oma majade ette. Saime palju positiivset tagasisidet, rõõmustati, et väljapanek toob rohkem värvi linnaruumi ning leiti, et sarnaseid aktsioone võiks rohkemgi toimuda. Samuti aitas näitus majade elanikke üksteisega tuttavaks saada ühendades niimoodi ka kogukonda omavahel. Välinäitusega kaasnes ka kolm linnaretke, mis osutusid ülipopulaarseteks. Igast tuurist võttis osa 40 – 60 inimest.
Oleme võtnud eesmärgiks luua sarnaseid välinäitusi ka tulevikus.

   

2019. aasta algul kutsusime Põhja-Tallinna lapsi saatma muuseumile kaastöid erinevatel teemadel nagu näiteks  “Minu lemmikkoht”, “Minu lemmikloom”, “Kui Kalamajas oleks muuseum, siis mis seal kindlasti peaks olema?”, “Milline võiks olla
Kalamaja muuseumi maskott?”, “Milline võiks välja näha tuleviku Kalamaja?”
Kokku jõudis muuseumisse üle 160 pildi-kavandi ja 54 kirjatükki, muuhulgas üks linnamatka plaan, üks pisiskulptuur, kaks õlimaali ja kaks maketti. Ilmestamaks vanalinna ja Kalamaja ühendava Balti jaama tunneli kõledat linnaruumi, saab 2019. aasta oktoobrist näha tunneli seintel näitust Kalamaja muuseumile saadetud laste töödest. Kõik originaalid on aga eksponeeritud Kalamaja raamatukogus aadressil Kotzebue 9

   

Hoiame teid kursis, kuidas muuseumi loomine kulgeb.
Ootame jätkuvalt teie lugusid, esemeid, fotosid ja toredaid kirju Kalamaja teemadel.

Kristi Paatsi, Tuuli Silber, Laura Jamsja